Liitlaste lahingugrupiga liituvad Prantsusmaa kaitseväelased jõudsid Eestisse

Prantsusmaa kaitseväelased jõudsid Eestisse. Foto: Ardi H

Täna jõudsid Eestisse esimesed sel kuul Tapal paiknevas liitlaste lahingugrupis teenistust alustavad Prantsusmaa kaitseväelased.

Ligi 300 sõdurist koosnev üksus integreeritakse Eesti 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvasse liitlaste lahingugruppi.

"On ülimalt hea meel näha Prantsusmaa kontingenti Eestisse kolmandat korda naasmas. 12 Leclerci tankiga tugevdavad nad Tapal paikneva lahingugrupi võimekust ning saadavad tugeva signaali Prantsusmaa pühendumise kohta liitlaste lahingugrupis. Ootan nende lõimimist lahingugrupi ja 1. jalaväebrigaadi koosseisu järgnevate nädalate jooksul," ütles NATO eelpaigutatud vägede ülem Eestis kolonel Paul Clayton.

Varasemalt 2017. ja 2019. aastal Eestis kaheksa kuud teeninud Prantsuse kontingenti ootab seekord ees 12-kuuline teenistus. Ühtlasi kolmekordistavad prantslased võrreldes varasemaga oma tankivägede koosseisu. Senise nelja tanki asemel jõuab Eestisse 12 Leclerci.

"Prantsusmaa allüksuse saabumine on väga hea uudis. Nad lisavad meile palju võimekust ning ootame nendega järgnevate kuude jooksul koos tegutsemist. Just nagu taanlastega, oleme koos tugevamad ning prantslaste saabumine muudab lahingugruppi ainult tugevamaks," rääkis Tapal paikneva liitlaste lahingugrupi ülem kolonel Jim Hadfield.

Suurem osa Prantsuse kontingendist on pärit 12. kürassiiride rügemendist ja Tšaadi marsirügemendist, lisaks teistest Prantsusmaa maaväe suurtükiväe-, pioneeri- ja  logistikaüksustest. Mõlemad suuremad üksused kannavad oma ajaloolisi nimesid. Kürassiiride näol oli tegu raskeratsaväelastega, kes veel 20. sajandi algul kandsid tugevdatud rinnaturvist ehk kürassi. Üksus paikneb täna Orléans' lähedal Olivet's ning see on muu hulgas osalenud Napoleoni sõdades. Tšaadi marsirügemendi näol on tegu teise maailmasõja päevil Aafrikas loodud Prantsuse üksusega, mis praegu tegutseb mehhaniseeritud jalaväeüksusena Meyenheimis Alsace'i piirkonnas.

Koroonapandeemia tõttu järgib saabuv kontingent rangelt Prantsusmaa ja Eesti ametivõimude tervisekaitse- ja hügieenijuhiseid, sealhulgas isolatsiooninõuet.

Lisaks prantslaste panusele liitlaste kohaoleku missiooni (eFP) Baltimaades ja Poolas on Prantsusmaa õhuvägi kahel korral, 2018. ja 2020. aastal, Ämari lennubaasist turvanud Balti regiooni õhuruumi.