Jäätmemajandus lonkab, kuid pakendeid tuleks siiski sortida

Ragn-Sells väidab, et pooled nende kogutud segapakenditest jõuavad ringlusse. FOTO: Tairo Lutter

Viimaste nädalate meediakajastustest on selgunud, et sorditud pakendid ei jõua sageli ringlusse ja lõpetavad olmeprügina põletusahjudes. See tekitab senistes korralikes sortijates trotsi ning pakendite olmeprügisse panijad on leidnud endale õigustuse.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lääne-Viru jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat tõdes, et aastatega on keskusse jõudva olmeprügi seas vähenenud klaaspakendi maht, kile- ja tetrapakendeid leidub aga palju. “Teatud mõttes on see paratamatu, sest kui pakend on määrdunud, ei sobi see pakendikasti,” märkis Raamat.

Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti väitis, et nende ettevõte suunab kõik enda kogutud pakendid sortimisele ja segapakendite massist umbes 50 protsenti omakorda materjalina ringlusse. Pesti tõdes, et Eestis valdavalt kasutusel olev avalike konteineritega kogumissüsteem on inimestele ebamugav ning puudub vastutaja. “Seetõttu kasutatakse avalikke konteinereid tihti ära ehitusjäätmetest või olmejäätmetest vabanemiseks, seepärast on need omakorda liiga sageli ületäitunud ja pakendid konteineritesse enam ei mahugi. Tarbija jaoks jällegi pettumus. Avalikud konteinerid võiks jääda pigem hajaasustuspiirkondade tarvis,” rääkis ta.

10.03.2021 12.03.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto