Kui lugesin, et juba mitu aastat käib jant ühe väikese tüdruku nime ümber, tekkis peale paari täielikus hämminguseisundis veedetud päeva paratamatult küsimus, kui vähe on mõnel inimesel vaja võimu, et seda sellisel viisil kuritarvitama hakata. Miks on keegi linnaametnik otsustanud keelduda ühe toreda nime panemisest? Ma isegi mõistaks seda olukorda paremini, kui vanemad soovinuks lapsele nimeks panna näiteks Savi, sest neid lihtsalt ei huvita, või näiteks Tilli-Toode, et noh, on korraks naljakas. Kuid nimi Nelery näitab vastupidi, et vanemad on nimevalikuga veidikenegi vaeva näinud ja pole esimest ettejuhtuvat valinud ega soovi ka pelgalt odavat huumorit teha. Kuid mis on selle keeldumise põhjus? Kas tõesti on omavalitsustesse ette antud 1991. aastast pärinev nimede raamat, kus nime Nelery tõepoolest sees pole. Teisalt oleks selle raamatu järgi Tilli-Toode täiesti okei. Kas tabas ametnikku nimekadedus või on tal võõrtähefoobia? Ükskõik mis see põhjus võis olla, miks terve mõistus tol päeval varjutus, ei anna see põhjust ühel ametnikul niimoodi omavolitseda. Kõige kurvem asja juures on veel see, et peale vea ilmsikstulekut asus omavalitsus, mis on sisuliselt linnarahva esindaja, omakorda töötaja rumalust kaitsma. Ole inimene, tunnista oma viga, ütle, et juhtus eksitus, vabandust ja läheme edasi. Aga selle asemel minnakse kasvõi viimase kohtuastmeni välja, et oma armetut eksistentsi õigustada ja meeleheitlikult oma jonni ajada. Milleks?
Sellest kõigest kumab suur probleem, mida väga hästi ilmestavad tuntud lauluread Rakverest pärit bändilt: kuningas ei saa teha valesti, kuni oma troonil veel istub.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/12/13676570t1h958b.jpg)