Üks semester välisriigis annab aasta jagu kogemusi

Kaidi Rand (vasakult), Taaniel Laimets ja Kertu Neerot kuulavad huviga aasta varem Portugalis õppinud Mailis Lepparu muljeid. Foto: Meelis Meilbaum

Kolm särasilmset Lääne-Viru rakenduskõrgkooli raamatupidamise eriala üliõpilast Taaniel Laimets, Kaidi Rand ja Kertu Neerot veetsid sügisese õppesemestri vahetusüliõpilastena Portugalis. Aasta varem tudeeris sama programmi raames nüüdseks juba tööle asunud kolmanda kursuse üliõpilane Mailis Lepparu.

Eestisse naasnuna tunnistavad nad, et on paljude kogemuste võrra rikkamad ja oskavad elu avatuma pilguga vaadata.

Võimaluse asuda õppima Portugali said noored kooli Erasmuse programmi koordinaatori Jaana Siiki vahendusel. Selleks, et võimalusest saaks ka reaalsus, vaadati üle soovi avaldanud üliõpilaste õppetulemused ja -edukus, kuna vahetusüliõpilase programmi lõppedes tuli Eestis nii mõnigi aine tagantjärele ära vastata. Aasta varem Portugali väisanud Mailis Lepparu avaldas välismaale õppimaminekuks soovi ise. “Et mu onupoeg oli Erasmuse programmi kaudu juba käinud vahetusüliõpilaseks, tekkis endalgi huvi. Alguses tahtsin minna Birminghami, kuid kuna sealsed õppekavad ei kattu niivõrd meie raamatupidamise õppekavaga, otsustasin siiski Portugali kasuks,” kõneles Mailis.

Sel aastal oli esialgu huvi välismaal õppimise vastu teistelgi peale viimaks programmis osalenud kolme üliõpilase, kuid erinevatel põhjustel jäi nende plaan poolikuks. Taaniel Laimetsa sõnul pidi nii mõnigi noormees hoopis ajateenistusse minema või siis tekkis lihtsalt kartus ettevõtmise ees.

Portugali koolis hakkamasaamist pidasid kõik neli seal tudeerinut märksa lihtsamaks kui Eestis. “Võimalik, et meisse suhtuti pisut leebemalt, sest olime siiski välismaalased, ja ei nõutud nii palju kui teistelt,” arvas Mailis. Teiste meelest mängis olulist rolli kindlasti see, et õpetajad olevat Portugalis märksa inimlikumad, mõistvamad ja vastutulelikumad. “Kui meil on mingi kuupäev määratud, millal tuleb töö esitada, siis nii see on ja järeleandmisi ei tehta, seal oli kõik palju paindlikum,” tutvustas Kertu Neerot Portugali koolikorraldust.

Taanieli hinnangul kõik nii väga lihtne ei olnud ka. “Pidi tegema pooletunniseid ettekandeid teemadel, millest varem suurt aimu ei olnud. Näiteks kapitali vabast liikumisest Euroopa Liidus. Suhtluskeeleks muidugi inglise keel,” kõneles ta.

Eestlastega jäid Portugali kohalikud õppejõud aga väga rahule. Võrreldes kohalike üliõpilastega, olevat eestlased palju kohusetundlikumad ja töökamad. Eesti õppurid jõudsid kooli ikka siis, kui kool algas, mitte ei istunud kuskil kohvikus. Seevastu portugallastele pidi olema täiesti tavaline, kui loengusse hilinetakse 15 kuni 30 minutit.

Hilinemistega tuli portugallaste puhul igal sammul arvestada, ütlesid noored. Nende sõnul ei olnud mõtet minna kohale täpselt kokku lepitud ajaks, sest arvata võis, et portugallasest kohtingu­kaaslane kaks või vabalt isegi kolm tundi hilineb. “Nen­de hinnangul oli see natuke,” märkis Mailis. Lisaks eestlastele oli Portugalis vahetusüliõpilasi veel Leedust, Lätist, Poolast, Hispaaniast, Slovakkiast ja Tšehhist.

Suhtluskeeleks Portugalis õppimise ajal oli noortel inglise keel, millega hakkamasaamist hindasid kõik üsna heaks. “Alguses kartsin palju hullemat,” sõnas Kaidi Rand, “kuid kohale jõudes tuli kõik üsna kiiresti meelde ja probleeme ei tekkinud.”

Võõras riigis koos paljude eri rahvusest inimestega said Eesti noored võrrelda oma inglise keele oskust ülejäänutega. Järeldati, et eestlaste inglise keel on puhas ja arusaadav, kuid näiteks poolakate inglise keelt oli sageli üsna keeruline mõista, sest segas tugev aktsent.

Kõik Portugalis õppimisega kaasnenud kulud, sh sõidu ja majutuse eest, tasus Erasmuse programm. Elukohaks oli noortel korter, mille leidmine ei olnud aga sugugi lihtne, kuna varem meili teel kokku lepitud korteriomanikega tekkis Portugali kohale jõudes segadus ja esimese öö oleksid kolm vanderselli praktiliselt tänaval pidanud mööda saatma. “Meil oli perenaisega kõik meili teel kokku lepitud, kuid kui kohale jõudsime, naist ei olnud, oli ainult mees, kes asjadest midagi ei teadnud. Nii lonkisime viis tundi sihitult tänavatel, sest kuhugi minna ei olnud,” kirjeldas Kertu läbielatut. Viimaks aitas võõramaalased hädast välja üks portugallasest mees, kes neile hotelli broneeris ning seiklejad oma autoga ka kohale viis. Seda, et portugallased üldse väga sõbralikud ja abivalmid on, tunnistavad kõik neli va­he­tusüli­õpilast.

Lisaks eestlastele mitte väga omasele sõbralikkusele ja avatusele oli meie noortele harjumatu ka portugallaste elurutiin, mis erinevat põhjamaalaste omast nagu öö ja päev. Mailise sõnul on seal üsna tavaline, kui päev algab kell kolm pärast lõunat. “Eestlastel on selleks ajaks juba pool päeva seljataga,” märkis ta. Sellest tingituna, et päeva algus lükkub hiliseks, on hilisem ka tööpäeva lõpp, mis vabalt õhtul kümneni võib venida. Magama läheb üks normaalne portugallane kahe või kolme paiku öösel.

Hinnad Portugalis olevat märksa kõrgemad Eesti hindadega võrreldes. Korterite üürid kuni toiduaineteni maksavad mitu korda enam kui Eestis. Kõige kallim toidukaup olevat liha ja lihatooted. “Võiks küll arvata, et sellise hinna taga on ka kvaliteet, aga sageli oli ostetud toit väga ebakvaliteetne,” lisas Mailis.

Kõige eriskummalisemaks toiduks pidasid noored portugallastele väga meelepäraseid suitsutatud kastanimune, mida valmistati ja müüdi põhimõtteliselt igal tänavanurgal.

Neile noortele, kes samuti plaanivad tulevikus välismaale õppima asuda, kuid ei ole oma otsuses veel kindlad, soovitavad neli Portugalis tudeerinud noort nagu ühest suust, et kahelda ei tasu mitte hetkekski. Lisaks keeleoskusele annab välisriigis veedetud aeg uusi tutvusi, iseseisvust, suhtlemisjulgust ja palju muud.

Mailis Lepparu hinnangul on välismaine kogemus hindamatu ka edasises elus tööturul konkurentsivõimelisena püsimiseks.

Järgmised üliõpilased, kes Lääne-Viru rakendus­kõrgkoolist Erasmuse programmi kaudu välismaale õppima asuvad, on ärijuhtimise eriala üliõpilased – nemad asuvad õppima veebruaris Birmighamis.

Erasmuse programmi koordinaatori Jaana Siiki sõnul on üliõpilasvahetus toimunud juba neli aastat ning välismaale saadetavate üliõpilaste arv on pidevalt kasvanud.

Sel aastal tähistab Lääne-Viru rakenduskõrgkool 85 aasta möödumist hariduse andmisest Mõdrikul. Pika tegutsemisaja jooksul on üheks populaarsemaks erialaks raamatupidamine, mille õpetamise algusest täitub sellel aastal juba 55 aastat.

Rakenduskõrgkool on tegutsenud Mõdrikul viis aastat. Sellega seoses kutsutakse kõiki vilistlasi liituma kooli vilistlaslehega portaalis Face­book.