Kriisijuhid: päästab vaid vaktsineerimine

Ailar Holzmann. Foto: Ain Liiva

1. Mis põhjusel hakkas koroona maakonnas sellist võidukäiku tegema? Miks need numbrid ühtäkki nii suureks läksid?

2. Kas ja mida me oleksime pidanud teisiti tegema?

3. Millal ja mis viisil saame koroonasse haigestumise maakonnas kontrolli alla?

Ailar Holzmann, Ida regionaalse kriisikomisjoni juht

1. Lääne-Virumaal olid viirusesse nakatumise näitajad suhteliselt OK-id, kui nii saab ütelda, kuni veebruari keskpaigani. Inimesed ei tunnetanud otsest ohtu ning sellest tulenevalt käituti vabamalt, ei täidetud täie tõsidusega ka neid reegleid, mis kehtisid. Neid, kes juhtisid viiruse levikuohule tähelepanu, ei usutud või öeldi, et ärge üle mõtelge. Liiga palju vaadati ainult maakonna nakatumisnäitajaid. Vaadata tuleb ka seda, mis toimub kõrvalmaakondades – Harjumaal ja Ida-Virumaal –, Eestis tervikuna, Euroopas.

2. Tagantjärele on alati hea ütelda, mida oleks pidanud teisiti tegema. Kontaktide vähendamine, suuremate piirangute varasem kehtestamine, tõhusam järelevalve piirangute täitmise üle.

3. Täna vaadates on kõige suurem viiruse leviku kolmnurk töökoht-perekond-lasteasutus. Töökohast tuuakse viirus perekonda, perekonnast viiakse lasteasutusse (lasteaeda) ja teine vanem perekonnast viib viiruse oma töökohta. Lasteaiast viirus koju, kodust viirus töökohta. On oluline, et inimesed ei läheks tööle ega avalikesse siseruumidesse, kui nad on väiksemategi haigusnähtudega. Kui inimene on määratud eneseisolatsiooni, siis ta peab isolatsiooninõuet ka täitma. Kindlasti on võimalik nakatumist vähendada, kui üle vaadata käitumisjuhised ja reeglid töökohal. Tööandjatel on mõistlik kasutusse võtta kiirtestid. Tean, et on tööandjaid, kes juba kiirteste kasutavad.

Ka praegu on juhtumeid, et kehtivatest piirangutest üritavad mõned kõrvale hiilida või nipitada. Selline käitumine ei aita viiruse leviku peatamisele ega vähendamisele kaasa.

Kui piiranguid järgime ja käitume vastutustundlikult, siis aprilli keskpaigaks-lõpuks võib koroonapilt parem olla.

Kindlasti päästab vaktsineerimine.

Rakvere linnapea Triin Varek. Foto: Konstantin Sednev

Triin Varek, Rakvere linnapea

1. Isiklikult arvan, et inimesed kaotasid ohutunnetuse, ja kuigi viirusnäitajad olid teatud piirkondades kõrged, ei välditud ka nende piirkondade külastamist. Et väga põhjapanevat vastust anda, oleks vaja ilmselt statistikat, mida mul ei ole.

Aga tean, et meil on tekkinud kolded ka tööstustes, kus on väga keeruline inimestel distantsi hoida. Samuti on suuremates ettevõtetes tööl inimesed üle maakonna või ka naabermaakondadest.

Oleme harjunud nautima ja tarbima nii spordi- kui ka kultuurisündmusi, soovime lõõgastuda spaades ja restoranides nautida – arvan, et nii on see viirus siiski levinud, toodud koju kaasa ja töökohtadesse. Kui ringiliikumist oleks olnud vähem, ei oleks inimestega koos liikuma hakanud ka viirus.

2. Tagantjärele tarkust peetakse sageli pigem targutamiseks, aga arvan, et üleriigiline kommunikatsioon jäi vahepeal liiga nõrgaks. Tundub, et inimesed siiski ei adunud, et viiruse oht ei ole möödas ja tuleb olla ettevaatlikum, vähem ringi liikuda.

Võibolla oleks pidanud juba aasta lõpus kehtestama paarinädalased piirangud, kui koolilapsed nagunii olid kodus, kohaldama peale seda ka hoone 50-protsendilise täitumuse nõuet koolide avanedes – ei ole mõistlik, et 900 last on korraga koolis.

Kindlasti oleks olnud võimalik juba aasta alguses teha julgemad otsused, sest meil on ees teise laine kogemused mujalt riikidest ja võis arvata, et me ei pääse ilma piiranguteta.

3. Saame koroonasse haigestumise kontrolli alla siis, kui haiged püsivad kodus, lähikontaktsed rangelt isolatsioonis, haigustunnustega pöördutakse kohe perearsti poole ja minnakse esimesel võimalusel testima, lõpetatakse ära nii-öelda salapeod, kus inimesed siiski kuue, kümne, kaheteistkümne kaupa kogunevad.

See tähendab, et võetakse praeguseid piiranguid väga tõsiselt. Valitsus ei levita viirust ja valitsus ei saa seda ka peatada – viirus levib inimeselt inimesele ja selles võitluses on igaühe kohus praegu anda endast parim. Kui viiruskordaja on näiteks 1,2, siis see tähendab, et iga nakatunu nakatab umbes 1,5 inimest ... Peaks olema väga selge, et püsides väga piiratud suhtlusringis, milleks on oma pere, ei ole võimalik viirust edasi viia.

Seepärast on mõistlik praegu, kui see on vähegi võimalik, hoida mõnda aega kodus ka lasteaialapsed. Väga palju on neid, kes ei saa kaugtööd ega kodukontorit teha – arvestame ka nende inimeste tervisega. See tähendab, et kõik, kes saavad olla eemal sotsiaalselt, seda on. Ma siiralt ka tänan kõiki, kes saavad olukorra tõsidusest aru ja annavad oma parima. Aitäh! Ainult koos ongi meil võimalik numbrid maha tuua.

Ain Suurkaev, Foto: Ain Liiva

Ain Suurkaev, Rakvere haigla juhataja

1. See on minu arvamus. Kui Harjumaal ei suudetud enam kontaktseid tuvastada ja nende kolleteahelaid kindlaks teha ning seal läks haigestumus hästi suureks, siis mõjutas see ka Lääne-Virumaad. Meie inimesi käib palju Harjumaale tööle ja vastupidi. Kui täna on räägitud, et töökollektiivides on palju levikut, siis siin on mingi seos. Tallinnas on viiruse Briti tüvi levimas, ja kui see on nii kergelt nakkav, siis ahel võis sealt peale hakata.

Mäletan, et kui pidasime siin koosolekuid, ütles põhja piirkonna koordinaator, et nad ei suuda suure arvu tõttu tuvastada inimeste omavahelisi seoseid ja et nad pöördusid tööandjate poole palvega seoseid tuvastada. Peale seda hakkas levik ka meil kerima.

2. Tegemist on kontaktnakkusega, mis tähendab, et oleksime pidanud vähendama kontakte. Peale koolivaheaega oleksime pidanud võtma mõneks ajaks aja maha. See oleks andnud positiivset peegeldust. Maskita kontaktsust oleksime pidanud varem piirama. Tänagi on pääsetee juhuslike kontaktide vähendamine.

3. Meie enda käitumise kaudu. Kanname maski igal pool ja püüame välistada kontakte. Kanname maski ka töökollektiivis, sest inimesed sõidavad kokku, ja seni, kuni me pole jõudnud vaktsineerimisega igale poole, on kõik uksed lahti.

Kuulates teadlaste arvamusi, tuleb tõenäoliselt haigestumises jõnks allapoole aprillis-mais.

Loodan, et rohkem laineid ei tule, meditsiin on inimeste näol ära kurnatud ja pausi oleks vaja.

Marje Muusikus. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Marje Muusikus, terviseameti ida regionaalosakonna juhataja

1. Viirus levib hästi siseruumides, kohtades, kus on koos palju inimesi, kus räägitakse valjult, viibitakse pikema perioodi vältel. Tegu on ju viirusega, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Kõige rahvarohkemad kohad olid meil aasta algusest saadik koolid ja lasteaiad. Viiruse asutusse jõudmiseks olid eri põhjused, kord tõid selle lapsed, kord töötajad. Kuna lapsed enamasti põevad kergelt või on hoopis sümptomiteta, on viiruse levikut algjärgus raske tuvastada.

Tihti haigestuvad juba vanemad või vanavanemad ja siis alles, liikudes tagasi nakatumise ahelaga, selgub, et nakkuse tõi koju laps lasteaiast või koolist. Aga vanemad ja vanavanemad käisid enamasti tööl ning viisid nakkuse edasi ka oma töökohtadesse.

Kõige olulisemad on muidugi inimeste käitumisharjumused, kuid kindlasti on oma roll ka kergemini nakkava ehk niinimetatud Briti tüve levikul. Kui märtsi alguses uuritud kohalikest proovidest oli keskmiselt vaid 22,4 protsendil Briti mutatsiooniga viirustüvi, siis ainult TÜ-s sekveneeritud kohalike juhtude puhul oli 15. märtsi seisuga Briti viirustüve osakaal ligi 70 protsenti. Briti mutatsiooniga viirustüve levik on Eestis laialdane ja see viirustüvi on muutunud domineerivaks.

2. Mõtlema hästi läbi oma tegevuse – mis on hädavajalik ja mida annab edasi lükata? Kui on vaja olla füüsiliselt kohal, siis kuidas teha seda ohutult, et ei nakataks teisi, juhul kui peaks olema juba endale teadmata nakkusohtlik, ning kuidas jääda ise terveks, kui selgub, et on viibitud koos inimesega, kes oli sel hetkel võibolla nakkusohtlik.

Kandma ka töökohtades maski, vaatamata sellele, kui ise ei viibi avalikus ruumis. Maski pole vaja häbeneda ega tunda töökaaslaste ees piinlikkust, mask on kõige odavam elukindlustus.

3. Kõigil, kellele pakutakse võimalust vaktsineerida, soovitan seda kindlasti teha. Juba esimene doos, nagu oleme näinud eakate hulgas hooldekodudes, aitab selle haigusega kergemini toime tulla. Sümptomid on kergemad ja inimesed ei satu nii tihti haiglaravile kui varasemal perioodil.

Haigena ja lähikontaktsena püsida kodus. Väga tihti kiirustatakse kohe pärast kontakti haigega testima ja arvatakse, et negatiivse tulemuse korral on oht möödas. Pärast kontakti on võimalus kümne päeva jooksul haigestuda, nii pikk on peiteperiood.

Kuna haigestumine on väga kõrge pereringis, tuleks kõigil, kellel on võimalus viibida haigena karantiinis, perest eemal, seda võimalust kasutada.