Hüüp ja haigrud panid rõngastaja südame põksuma
19. märts 2021, 18:04
Hobiornitoloog Sven Hõbemäel oli hiljuti eriliselt emotsionaalne päev, sest tal õnnestus lisada rõngastatud lindude hulka kaks uut liiki: hüüp ja haigur. Rõnga sai jala ümber ka kakupoeg, samuti kõrvukräts, kes pidulikult lendu lasti.
Sven Hõbemägi rääkis, et teeb teist aastat koostööd Eesti Metsloomaühinguga, kel on üleeestiline võrgustik inimestest, kelle poole võivad pöörduda kõik, kes leiavad vigastatud linnu või metslooma.
"Nad koguvad hädalised kokku, ravivad ja toidavad, osutavad arstiabi oma partnerite toel. Minu kõige suurem koostööpartner on Virge Võsujalg, kes on metsloomaühingu Järva piirkonna juht ja üks ühingu juhtfiguure. Tänu temale päästeti kindlast surmast hüüp, haigrud ja teised tegelased. Nad on tema hoole all kenasti kosunud," selgitas hobiornitoloog. "Ta kogub – heas mõttes – linnud kokku, kui nad on nii tragid, et võivad varsti oma elu peale tagasi minna, ja kirjutab mulle, et kas olen nõus rõngastama tulema." Nõusolekus pole tarvis kunagi kahelda. Seekord ootasid Hõbemäge peale tuttavate lindude ees hüüp ja hallhaigrud, kellega tiivuliste sõbral polnud varem isiklikku kokkupuudet olnud.
Hõbemäe sõnul on hüüp suhteliselt haruldane, teda pesitseb Eestis vaid 300–500 paari enamasti Lääne- ja Kagu-Eestis. "Teda kutsutakse ka roohärjaks ja sookuradiks. Mitte küll välimuse, vaid häälitsuse pärast. Teda nähakse väga harva, peamiselt ainult kuuldakse. Mul oli haruldane võimalus teda näha ja käes hoida," lausus linnusõber.
Pidin kogu aeg olema valvas, et ta mul silma peast ära ei lööks.
Sven Hõbemägi, hobiornitoloog
Ta rääkis, et hüübid lendavad talveks Lõuna-Euroopasse ja isegi Aafrikasse, aga kõnealune väike tegelane oli otsustanud siin talvituda. "Kuna meie talved on heitlikud, jäi ta nälga. Ta leiti Harjumaalt Mustjõelt oja kaldalt kössitamas. Ta oli peaaegu teise ilma minemas, nii alakaaluline, et ei kaalunudki õieti midagi," rääkis Hõbemägi linnu kurvast, aga õnnelikuks pööranud saatusest.
Hüüp oli kuupikkuse hea hoolitsusega kenasti kosunud ning on paari nädala pärast valmis oma teed lendama.
Hüübiga kohtumiseks valmistudes oli Sven Hõbemägi viinud end kurssi tema käitumismustriga ja teadis end linnu vilka noka eest hoida. "Ta on väga ilus, aga niisugune iseloomuga tegelane. Temaga kohtumist peab ise kogema. Ta on hästi pika kaelaga ja sihib nokaga näkku. Rõngastamisel pidi teda – nagu tema sugulasi haigruidki – hoidma kaela ümbert õrnalt kinni, et ta ei saaks nokaga sähvata. See käib muidu väga kiirelt, nagu rästiku salvamine. Pidin kogu aeg olema valvas, et ta mul silma peast ära ei lööks," jutustas Hõbemägi. Ta lisas, et marjaks kulus ära abiline, sest üksi on hüübiga raske toime tulla. "Teine hoidis kinni ja mina panin rõnga," lisas ta.
Hallhaigruid, kellest kahel nüüd rõngas jala ümber, leidub Eestis üle 1000 paari. Need kaks jäid linnuhuvilise sõnul talve kätte, leiti alatoitunult ning turgutati üles. "Nemad on suhteliselt julged linnud," sõnas Hõbemägi. "Hallhaigrud on hüübi sugulased, aga Eestis palju rohkem levinud. Panin neile nimeks Tip ja Täp. Kumb on kumb, seda on peale vaadates raske aru saada, aga mina tean seda spetsiaalse unikaalse jalanumbri järgi," lausus hobiornitoloog.
Sven Hõbemägi rääkis, et on ornitoloogiaga tegelnud üle kahekümne aasta, aga uued liigid, keda harva näeb või veel harvem käes saab hoida ja rõngastada, panevad südame eriti kiiresti põksuma. "See on isiklikult väga emotsionaalne. Loodame, et saame neist edaspidigi kuulda. Rõngastamine annab olulist infot teadusele, sest kogu keskkond on lindude, loomade ja putukatega seotud. Ka meie vead, mida keskkonnale teeme, mõjutavad lindude ja loomade käitumist. Linnud on heaks indikaatoriks ja annavad olulist infot," kõneles hobiornitoloog.
