See, mis elu annab, tuleb vastu võtta

Kersti Suun-Deket. Foto: Ain Liiva

Kersti Suun-Deket sai sel nädalal Lääne-Virumaa 2020. aasta sotsiaaltöötaja tiitli. Ta on ametnik, kelle töö mõjutab sadu inimesi. Aga ta on ka ema ja abikaasa. Viis last on tema elu mõjutajad ja vastupidi. Ja kui ees on müür, siis tuleb leida redel või puurida müüri auk, sest tee läheb teispool müüri edasi.

Kui Kersti 30 aastat tagasi Tapal esimesse klassi läks ning kaaslastele ütles, et ta on Imastust, ei vaadatud teda just kõige sõbralikuma pilguga. Imastu võrdus lastekoduga, kuhu paigutati nii vaimse kui ka füüsilise puudega lapsed. Aga Kersti ei elanud lastekodus, vaid oma kodus. Oma ema ja oma õega. Kaheksa korteriga majas selle lastekodu kõrval. Ja ikkagi oli tal küljes silt, mis haihtus alles põhikoolipäevil, mil kaaslased õppisid nägema teda ennast.

Aga selsamal lastekodul on Kersti elus olnud oluline roll. Seal töötas ta ema. Ja tema, kaheksakümnendate laps, käis loomulikult oma emaga tihti tööl kaasas. Tema meelest olid lastekodu elanikud täiesti tavalised lapsed, kellega hoovi peal mängida. Ta kasvas koos nendega.