Virumaa õngitsejad olid koroonaaastal kõige osavamad

Harrastuskalurite enim püütud kalaliikide esikolmiku moodustajad on jäänud samaks: ahven, haug ja särg. Kui varasematel aastatel püüti kõige rohkem ahvenat, siis mullu oli püütuimaks kalaks haug. Foto: Marko Saarm

Värskelt valminud keskkonnaministeeriumi uuring ütleb, et harrastuskalastust koroonaaasta oluliselt ei mõjutanud. Keskmine Eesti harrastuskalur on keskealine kaldaõngitseja ja üha rohkem käib kalal naisi.

Kui enamik õngitsejatest on lõunaeestlased, siis Virumaa kalastajad olid kõige osavamad – suisa 91 protsenti neist tulid koju saagiga. Eesti keskmine näitaja oli 82 protsenti.

Tapa mees Arne Veinberg on kala armastanud püüda juba lapsepõlvest saati, viimati käis ta paar nädalat tagasi Peipsil ja püüdis mitme päeva jooksul umbes kümme kilo kala. Tema puhul peab paika ka uuringu statistika, et koroonaaastal kulutasid harrastuskalurid oma varustusele vähem kui tavaliselt. Nimelt suurenes uuringu kohaselt selgelt nende kalastajate hulk, kes tegid püüdmiseks vaid hädavajalikke ja möödapääsmatuid kulutusi. Keskmiselt kulutas harrastaja oma hobile umbes 210 eurot ning seeläbi suunati 2020. aastal Eesti majandusse ligikaudu 33 miljonit eurot. Võrdluseks: kaks aastat tagasi käidi keskmiselt välja umbes 287 eurot, mis teeb kokku pea 50 miljonit eurot.