"Ma võitsin väga palju ja võidan ka tulevikus tänu selles saates osalemisele. Ma sain näidata, et maatüdruk, kes käib väikeses linnas koolis, suudab oma praktiliste oskuste ja teoreetiliste teadmistega olla noorima saates osalejana parem nii mõnestki ülikooli tudengist ja gümnasistist, rääkimata põhikooli õpilastest. Selles maailma parimas teadussaates on koos Eesti absoluutne paremik teadusmaastikul, vanuses 15–24. Mulle, kes ma olin labürindi filmimise ajal alles 15, oli iga järgnev saade võit ja tohutu väärtusega," rääkis Eva-Maria.
Ta nimetas, et sai saates osalemisega juurde palju uusi kogemusi, mis kaasnesid grimeerimise, kaamerate töö, intervjuude andmise, emotsioonide sõiduga Ameerika mägedel. "Ma sain juurde palju tuttavaid nii võistlejate, filmimeeskonna kui ka kohtunike seast. Meie meeskonnas olid väga erinevad inimesed, aga sellest hoolimata sai meist üks tiim, kes oli kogu aeg teiste kannul, aga kuna meil jäi puudu õnnest, jäi meil ka võidust kogu aeg imevähe puudu," rääkis Eva-Maria. "Vahet ei olnud, kas me saime filmimiselt tagasi kell 23 või 1 öösel, me ikkagi istusime veel tiimiga koos maha, arutasime läbi tehtud vead ja mängisime lauamänge. Ma sain kõvasti juurde teadmisi ja oskusi – nüüd ei jää enam kunagi beseed küpsetamata ja toad koristamata."