/nginx/o/2021/03/24/13693190t1h0cf6.jpg)
Saabunud kevadel annab keskkonnaamet põllumeestele võimaluse suurte kahjude ärahoidmiseks erandkorras küttida Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas enne välja valitud külvatud kultuuriga põllumassiivil piiratud arvul suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid.
Eestis pesitsevate haneliste arvukus on püsinud viimase kümnekonna aasta vältel stabiilne – hallhanel 500–700 paari ning valgepõsk-laglel kuni 100 paari. Viimastel aastakümnetel on aga Eestist läbi rändavate raba- ja suur-laukhanede ning valgepõsk-laglede arvukus oluliselt suurenenud. Rände tippajal peatub meil hinnanguliselt kuni pool miljonit hane.
Eesti asub hanepopulatsioonide rändetee keskmes ja on nende viimane oluline intensiivpõllumajanduse piirkonnas asuv peatuspiirkond. See on toonud kaasa olukorra, kus kevaditi läänepoolsetelt talvitusaladelt Eestisse saabuvad linnud kahjustavad põllukultuure.
Kahjud, mida hanelised põllumeestele ühes aastas tekitavad, ulatuvad üle miljoni euro.
"Letaalset heidutust ei lubata püsirohumaadel, söötis maadel, kesal ja kaitsealadel," ütles keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo juhataja Aimar Rakko. "Seda ei tehta ka Lääne-Eesti rannikualadel ning saartel, et tagada rändel hanelistele taastumiseks piisavad võimalused."
/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)