Tuleohutust saame suurendada kõik koos

Aron Jaanis. Foto: Vladislav Musakko

Päästjate töös on teatavad rutiinid. Talved näitavad kätte küttesüsteemide nõrgad kohad ja külmadega eluhoonete tulekahjud sagenevad. Päästeamet pingutab väga selle nimel, et tulekahjude arv väheneks ja tules ei hävineks vara ega hukkuks inimesi.

Üldiselt on Eestis olukord paranemas. Kolme viimase aasta statistika näitab küll kukkuvat trendi eluhoonete tulekahjudes ja ka hukkunute arv väheneb, kuid Põhjamaade tasemeni on meil veel pikk maa minna. Põhjamaade standardite järgi peaks meil olema aastas 25 hukkunut, aga tegelikkuses on kuni kaks korda enam.

Esiteks tegid tänavu taas muret hooldamata küttekolded. Oleme mitu korda sõitnud korstnates põlevat tahma kustutama. Tahmapõlengud on väga ohtlikud, kuna võivad märkamata jäämise korral kujutada endast ohtu nii hoonetele kui ka seal elavatele inimestele. Nende vältimiseks tuleb oma küttekoldeid regulaarselt hooldada ja puhastada, aga ka pöörata tähelepanu kütuse kvaliteedile. Näiteks liiga märg küttematerjal ja ebasobiva sodi põletamine on peamisi tahma kogunemise põhjuseid ja see omakorda korstna põlengu põhjus.

Teine selle aasta märksõna on hooldekodude ja sotsiaalmajade tulekahjud. Traagilisem õnnetus juhtus Aa külas Männiku hooldekodus, kus oli kolm hukkunut. Tapal oli veebruarikuus hooldekodu katlamaja põleng, mis õnneks lõppes ohvriteta. Materiaalset kahju sündis vähe, aga hooldekodu kliendid olid vägagi häiritud ja paanikas.