Hooldekodukoht taskukohasemaks

Siret Kotka. Foto: Tairo Lutter

Viimastel aastatel on pikaajalise hoolduse käsitlus saanud suuremat tähelepanu nii ühiskonnas kui ka tõusnud jõulisemalt esile poliitilistes aruteludes. Eesti inimesed vajavad kindlustunnet, et neile on tagatud väärikas vananemine, et nad ei peaks muretsema oma lähedastele raskeks koormaks jäämise pärast. Ei kardeta lisanduvaid aastaid, vaid ikka seda, et enam iseendaga toime ei tule.

Eesti inimeste keskmine eluiga tõuseb. Statistikaameti andmetel jõuab üle 65-aastaste osakaal rahvastikust 25 protsendini juba 2030. aastal ning 30 protsendini 2060. aastal. Eesti elanikud elavad küll üha kauem, kuid tervena elatud aastate arv kasvab tagasihoidlikult. Meeste oodatav eluiga on sünnimomendil 74,4 eluaastat, millest elatakse tervena 54,1 eluaastat. Naiste puhul on need numbrid vastavalt 82,8 ja 57,6 eluaastat. See näitab meile selgelt kasvavat vajadust pikaajalise hoolduse järele.

Pikaajalise hoolduse korralduse üks põhimõtetest peab olema see, et õendusabi on tagatud vajalikus mahus, sõltumata sellest, kas inimene vajab seda teenust kodus, hoolekande- või tervishoiuasutuses.