Koroonahaiged trügivad politseijaoskonda

Dokumente on tulnud politseisse taotlema ka koroonahaiged. Foto: Mailiis Ollino

Kui eelmisel kevadel oli Lääne-Virumaa koroonaviiruse leviku näitajate poolest tagumises reas, siis nüüd on maakond tõusnud nakatunute arvuga suisa esikolmikusse. Miks?

Palju on räägitud vaktsiinidest ja vajadusest järgida nõudeid, mis on kehtestatud avalikes kohtades viibimiseks. Toimetus võttis aga luubi alla eneseisolatsioonireegli täitmise. Ida prefektuuri pressiesindaja Pavel Prokopenko vastas infopäringule, et viimase kahe nädala jooksul on politsei tuvastanud Lääne-Virumaal tavapatrulli käigus kolm eneseisolatsioonireegli rikkumist. "Lähiminevikus on olnud ka selliseid juhtumeid, kus nii eneseisolatsioonis viibijad kui ka COVID-positiivsed käisid Rakvere politseijaoskonna teenindussaalis dokumente taotlemas," ütles ta. Sellest tulenevalt on politseil palve, et nii dokumentide taotlemisel kui ka kodus tehtava passipildi tingimustega tutvumiseks kasutataks politsei iseteenindust. "Et vältida üleliigseid kontakte," lisas Prokopenko.

Kolme hiljuti avastatud eneseisolatsioonireegli rikkumise materjalid saatis politsei terviseametile. "Politseil puudub õigus isolatsioonireeglite rikkumise menetlemiseks," põhjendas Prokopenko. Tema sõnul kontrollib politsei eneseisolatsioonireegli järgimist vaid juhul, kui terviseamet teeb vastava ametiabi taotluse.

Kirsi Pruudel terviseameti kommunikatsioonitalitusest selgitas, et COVID-19 positiivne peab püsima karantiinis, lähikontaktne peab viibima eneseisolatsioonis. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast.

"Kui eneseisolatsiooni jäänud inimesel haigustunnused puuduvad, siis võib ta erandkorras kodust lahkuda," jätkas Pruudel. "Näiteks kui ta vajab arstiabi või peab uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu või muretsema ravimeid või kui ta elu on ohus. Kõigil neil juhtudel tuleb aga püüda vältida kokkupuudet teiste inimestega ja täita avalikus ruumis kehtestatud liikumisreegleid. Kindlasti ei tohi ta käia tööl ega rahvarohkel metsarajal või meelelahutusüritusel." Dokumentide taotlemine pole Pruudeli sõnul eluks vajalik toiming. Eneseisolatsioonis olev inimene peab vältima kokkupuudet teiste inimestega.

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks eelnõu, mis annab edaspidi terviseameti kõrval ka politseile õiguse määrata karistusi epideemia ajal kehtestatud piirangute rikkujatele. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus sätestatakse, et NETS-i paragrahvides 461 ja 462 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on lisaks terviseametile politsei- ja piirivalveamet (PPA). Seega tekib nüüd võimalus kaasata ka politseid ja teisi korrakaitseasutusi terviseameti ülesannete täitmisesse.

Terviseameti andmetel on kõige enam rikkunud karantiininõuet inimesed, kes on ise COVID-19 haigusega. Sellel aastal pole ida regioonis sellised juhtumid jõudnud menetluseni, suurem osa lõppeb kirjaliku või suusõnalise juhendamisega, kuidas on õige. Märtsis nõustati ida regioonis lausa 65 inimest, kes said oma rikkumisest aru ja täitsid edaspidi terviseameti korraldusi.

Pruudel viitas asjaolule, et terviseametil on menetlusteks piiratud hulk inimesi. Näiteks lõuna, lääne ja ida regioonis menetleb rikkumisi vaid üks põhiametnik. Põhja regioonis saadeti põhiametnikule kaks inimest appi PPA-st.

Terviseamet käib koostöös politseiga patrullimas, et nõuete täitmist kontrollida. Plaan on korraldada ühispatrulle sihitult paar korda nädalas, vastavalt sellele, millises valdkonnas nähakse kõige enam probleeme. "Anname kontrollkäikudest eelnevalt teada, et inimesed teaksid valmis olla ning käituda vastavalt reeglitele," sõnas Pruudel. Ühispatrullide eesmärk pole rikkumiste tuvastamine ega trahvimine, vaid eelkõige ennetustöö – kutsuda inimesi üles piirangutest kinni pidama. Kui nähakse aga pahatahtlikku ja põhjendamatut lugupidamatust kehtivate reeglite suhtes, siis kohe ka sekkutakse ja alustatakse menetlust.