Kilomeetrite kaupa muusikat – Virumaa kohanimed lauludes

1. aprill 2021, 00:00

Oma kodukoha nime laulusalmis kuulda on alati tore, eriti kui tegu on pisikese paigaga. Lääne-Virumaast on lugusid loodud palju. Alati pole nende taga isegi kohalikud muusikud, kuid üksjagu neist on saanud ajatuteks hittideks.

"On olemas tuntud ja tundmatud teed. Neid paiku on palju, kuhu minna. Avastamist ootavad, ootavad need. Võiks sõita kas maale või linna," laulab Jaan Kirss oma palas "Võrru", mis veebruaris internetis üllatushitina levima hakkas. Refräänis nimetatakse ka mitut Virumaa paika, kust tee läbi läheb.

Virumaad on mainitud isamaalistes lauludes, nagu Veljo Tormise "Virumaa ja Pandivere" ning Alo Mattiiseni "Ei ole üksi ükski maa". Virumaa on küll suurem kant, aga käimasoleva Virumaa Suvesaundi tuules peatume vaid Lääne-Virumaa muusikaliste verstapostide juures.

Valsid, jenkad, polkad...

Vanasti olid ikka valsid, jenkad ja polkad. Nii uskumatult, kui see ka tänapäeval ei kõla, ei näita paljusid neist meile isegi YouTube. Neid esitavad orkestrid või laulukoorid, need on kirjas vanades laulikutes.

Kustas Kikerpuu loodud "Neeruti jenka" algab sõnadega "Kui Rakverest Kadrinasse jõuad sa...". "Kõik Virumaa ja Rakvere kreis on minu puujala jälgi täis," laulab Ants Eskola rahvalikus palas "Puujala polka".

Valsse on veel. Harri Kõrvitsa loodud "Karepa valsi" refrään kõlab nagu maailma lihtsaim viktoriin. Küsitakse, kus on meri kõige kaunim, männid kõige kõrgemad, piigad kõige kenamad ning kalurid kalale kanged. Vastus on ilmselge – ikka Karepal!

Oskar Okspuu "Tapa valss" jutustab loo sealsest töökast rahvast, raudteest, aga ka piraatidest, keda muiste Valgejõe veed Porkuni alla tõid. Oma valsid on ka Tamsalul (autor Heidi Mägi) ja Porkunil (autor Meida Lango). Kuid tuntuim on ehk Viktor Ignatjevi loodud "Võsu valss" – seda laulis nimelt Georg Ots.

Georg Ots. Foto: Rahvusooper Estonia Arhiiv

"Võsu valssi" mängitakse muide suvekuudel igal õhtul kell kümme Võsu rannas valjuhäälditest, nõnda juba 2011. aastast alates.

Võsust laulis seal suvitanud maestro mitmes loos ja alati hea sõnaga. "Tuusik taskus ja matkakott seljast, mind autobuss Võsule tõi" – nii algab tema "Puhkus Võsul".

Võsu liiv ja rannamännid

Uuemal ajal on raske leida räpipundilt 5Miinust laulu, kus Võsu mainitud ei oleks. "Võsu ranna bänger pole Georg Händel," kõlab hoiatus kollektiivi 2016. aastal ilmunud debüütalbumi "Korralik saavutus" esimeses palas "Bänger". Miinuste palad räägivad sellest, kuidas Võsul käib üks lõppematu pidu ja pillerkaar, mille kirjeldused on kohati lausa üle-võlli-krõbedad. Aga on ka viiteid argisematele muredele, näiteks sellele, et suvilaid rüüstavad varganäod. Loos "Varas" käib parasjagu ühe sellise tegelase jälitamine: "Pole aega niisama lamada, varas on Võsul ja tüüp tuleb tabada". 5Miinuse lugudes saavad natuke "feimi" ka ümberkaudsed asulad. Pala "?" (jah, lihtsalt küsimärk) kirjeldab pohmellihommikut Käsmus, samas loos teeb kaasa Chalice ehk Jarek Kasar, kes on kehastunud "lehmakasvatajaks Sagadist". Mitmest loost käib läbi ka Loksa, mille põhiliseks ekspordiartikliks on laulusõnade järgi libud.

Ka Virumaa bändid Öökülm ja TMF on Võsust räppinud. Alevik on inspireerinud samuti vähemalt kahe bändinime valikul. Aastaid tagasi tulekahjus hävinud Võsu restorani Neptun varemetele rajatud skate-park ehk Nepakas ajendas rokkbändi Elephants From Neptune nime valikut. Ning täpselt sama koosseisuga, aga eesti keeles laulev Kuradi Saar on vaid lahku kirjutatud variant päriselt Käsmu lahes asuvast Kuradisaarest, mis on Nepakalt ilusti näha.

Reguleerin asju nagu Haljala valgusfoor

Võimalik, et kohanimesid kohtab enim räppmuusikas. Esiteks on selles lihtsalt rohkem laulusõnu. Teiseks on iga räppar mingil hetkel räppinud oma kodupaigast.

Plaadifirma Lejal Genes välja antud valikust leiame selliseid lugusid palju. On Rakverele truudust vanduvat karmi kõlaga sõnumit: "Tarvanpää kahurid aeg-ajalt pauguvad. Pimedatel tänavatel kurjad koerad hauguvad. Seda vaid siin, kus kaitstud on pere. Linnus künka otsas, üks ja ainus Rakvere." (Stupid F-i read RLV Massive loos "RLV") On ka külmavärinaid tekitavat rahvusromantikat, nagu Def Räädu, J.O.C. ja Kadri Voorandi "Viru vanne" ("Üks poiss tuli Rakvere linna, et Viru vannet anda" – Ellen Niit "Viru vanne"). Lüürikas on palju Kadrinat maininud räpparid Vesikas ja Fofkin, kelle viimase albumi pealkiri on "45201" ehk kodupaiga postiindeks.

Meenutagem räpist veel Nublu läbilöögihitti (koos Reketiga) "Mina ka", kust saab punkti kirja Jäneda: "Kavalere reas ei ole eales olnud vähe tal. Musta Täku Tall, oo vaata kaarti, ma olen Jänedal."

Siis on veel A Rühma laul "Et asi oleks Ameerika", kus Genka poetab sellise pirni:

"Iga teine lauselõpp peab olema metafoor, näiteks: reguleerin asju nagu Haljala valgusfoor."

Koogilõhnad Päikese puiesteel

Käsmu on inspireerinud paljusid seal suvitanud või lihtsalt aega veetnud muusikuid. Pantokraatoril on lugu "Käsmu", milles noor Lauri Saatpalu laulab: "Ooo... kapten, kas kuuled? Ooo...hingamist valgeil verandadeil. Ooo..me mastide juured. Ooo... kutsuvad kodusteil randadeil."

Jääääre 2012. aasta plaadilt pärineb aga "Sagadi süit". Selle sünnilugu meenutab Jääääre liige Teet Velling: "Kõigepealt, sõna "süit" on valesti kasutatud. Süit on tegelikult ju mitmest muusikapalast koosnev teos, "Sagadi süit" aga üksainus lugu. Enne seda lugu oli meil ka "Sindi süit" [samuti üks lugu – toim], mis sündis Sindis. Aga "Sagadi süit" sündis Sagadi mõisas peetud bändilaagris. Jumal teab, kuidas ta pähe tuli, aga seal ta endale selgeks harjutasime. Mõlemad "süidid" on instrumentaalpalad, mis on Jääääre puhul pigem ebaharilik, seega Sagadist juttu ei ole. Mu enda jaoks oli kindlasti oluline Sagadit pealkirjas välja tuua. Olen poolenisti siit pärit ja see koht on minu jaoks väga eriline."

Haljala laulab eriliseks Tanel Padar oma loos "Veel ja veel", mis lõppeb mesimagusate ridadega: "Hõlmad valla, longin Päikse puiesteel. Kõik on jälle nii kui igal kevadel. Pargi oksteil turnimas näen ühte last. Tunnen, tuul toob koogilõhnu Haljalast."

Tanel Padar meenutab:

"Need read võtavad selle loo hästi kokku. Lauri [Saatpalu] ei tahtnud alguses kirjutamisest isegi mitte kuulda, oli sellest pikalt eemal olnud. Suutsin ta ära moosida, et see on lugu, millele ainult tema saab teksti kirjutada.

See on samal teekonnal oleva inimese tekst. Kus on Päikese puiestee ja kust tulevad koogilõhnad? Need on sellised spordikommentaatori küsimused. (Naerab.) Igaüks võib jõuda oma Päikes puiesteele. See on mälestus sellest, kuidas taevas oli sinisem, muru rohelisem ja elasid oma lapsepõlve. Kipume ära unustama, mis meid lapsena õnnelikuks tegi, kindlasti polnud see raha, töökoht ega ilus pruut..."

Keretäis ja tsemenditolm

Jah, laulusalmidesse pannakse enamasti paiku, mis on armsad. Kuid mitte alati.

Punkbänd Velikije Luki loos "Üleeestiline vägivald", mille sõnade autor on Villu Tamme, röögib bändi frontman Ivo Uukkivi sellest, kuidas ta Eesti eri paigus naha peale saab. Juba loo esimestes ridades juhtub see Rakveres, "kus kohalikud rockabillid lõid mul ninast välja vere". Kohe järgmisena Kundas, "kus Kunda krahvi vägevaid rusikaid sain tunda". Seejärel jääb tee peale ette veel Tapa, "kus kolme venelase käest sain hirmsal kombel tappa".

Kundale tegi Villu Tamme ka J.M.K.E. loo "Kunda kultuuri tolm", kus laulab ironiseerivalt:

"Halli tolmu laiali puistab tuul. Hallid mõtted peas, hallid sõnad suul. Kui majandus räägib, olgu loodus vait. Ka Kunda on tsiviliseeritud paik."

Samuti pakutakse mitte nii roosilisi asukohaviiteid räppmuusikas. Näiteks Grässhopase sünges palas "Rakvere eri" räägitakse vägivallast tänavatel ja koolis: "Kuus kutti, nad lihtsalt mängisid m...i. Kooli järgi tuldi, kulm löödi rulli..."

Eelmisel aastal ilmunud palas "Tahmanägu", mille esitajaks Pitsa, luuakse jällegi üsna trööstitu pilt Eesti väikelinnast: "Su Morna küla ei tea mitte keegi, kus on. Siin künka taga ükskord Vallo nägi ufot. Su tahmanägu vaatab linnapoolseid tulesid. Kus mööda paplialleed su päästjat vist ei tulegi." Refräänides nimetatakse kohti, millest mõni Virumaal. Antud kontekstis ei peaks üleliia rõõmsad olema Väike-Maarja, Rakke ega Kadrina inimesed.

Kommentaarid