Nädala kaja: aitab peade silitamisest

Toomas Herm. Foto: Virumaa Teataja

Lõppeval nädalal tekkis diskussioon selle üle, kas seadusemuudatus, mis annab politseile õiguse koroonapiirangutega seonduvaid rikkumisi menetleda, ei tee Eestist mitte politseiriiki. Väidan, et ei tee. Veelgi enam – see seadusemuudatus võinuks juba eelmise aasta kevadel olla, koroonapandeemia alguses.

Viimase poole aasta jooksul olen tülitanud terviseameti ja politsei pressiesindajaid küsimusega, kuidas kontrollitakse eneseisolatsiooni ja karantiini nõuete täitmist. Vastus oli üks – politsei sellega ei tegele, vaid see on terviseameti pädevuses, ja kui sealt tuleb korravalvuritele ametiabi taotlus, siis mundrikandjad ka kontrollivad.

Lõppeva nädala alguses läksin uuele ringile. Ja Ida prefektuurist tulnud vastus ajas silmad punni – lähiminevikus on Rakvere politseijaoskonnas käinud dokumenti taotlemas koroonahaiged, kes peaks karantiinis olema ega tohiks isegi mitte kauplusesse või apteeki minna. Sama lugu on isolatsiooninõuete rikkujatega – samuti Rakvere politseijaoskonnas käinud. Tõsi, Ida prefektuuri juhtivklienditeenindaja-menetleja Evely Kaljula sõnul juhtub seda väga harva. “Kui teenindussaali külastab isolatsiooninõudeid rikkunud inimene, siis teeninduse klienditeenindaja küll teenindab inimest, kuid ka teavitab teda sellest, et ta on isolatsiooninõudeid rikkunud ning et tema andmed edastatakse terviseametile,” selgitas Kaljula. “Seejärel desinfitseeritakse kõik pinnad, millega on isolatsiooninõudeid rikkunud inimesel kokkupuude olnud.” Siinjuures võiks ju öelda tuntud lause – tule taevas appi. Aga see ei aita: politsei ei saa tõepoolest midagi teha, sest puudub seadus, mis mõnede hinnangul teeks Eestist politseiriigi.