Enamikul vaktsiini sihtrühma kuuluvatel inimestel pole sotsiaalmeediakontotki, rääkimata võimalusest pidevalt ekraani jälgida, kas ehk on vajalikku infot laekunud. See on uskumatu lihtsameelsus, et eeldatakse, et eakad kimavad sotsiaalmeedias leviva teavituse peale end hoobilt vaktsineerima.
Vaktsineerimise korralduses ja selle kohta käivates sõnumites on palju vastuolulist, need ajavad inimesed segadusse ning kõigutavad selle äärmiselt vajaliku ettevõtmise usaldusväärsust. Kui valitsusest tuleb üks, teadusnõukojast teine ja vaktsineerijatelt kolmas sõnum, siis keda ikkagi uskuda? Ja mida teha, kui vaktsineerijad on käeulatuses, aga sõnumid – just kaitsesüsti saajate vanusepiiri kohta – on segased ja muutuvad? Kui on selge, et riskirühma inimesed aegu ei broneeri ja vaktsineerima ei tule, mida teha? Vaktsineerimispunkte pooltühjalt tiksuda lasta oleks kurjast. Vanusepiiri allapoole laskmine pole niisuguses olukorras kindlasti patt, sest iga vaktsineeritud inimene on sammuke tervema Eesti suunas. Vanurite kaitsmine haiguse eest on tähtis, aga praegu satuvad haiglasse juba üha nooremad inimesed. Inimesed, kes käivad tööl, maksavad makse, kel on kodus alaealised lapsed. Nad võitlevad oma võitlust haiglavoodis, kuid vaktsiini pole neile endiselt ette nähtud.
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
/nginx/o/2021/04/05/13713992t1hce0a.jpg)