R, 9.12.2022

Toidupiirkonna tiitel liigub mais Põhja-Eestisse

Andres Pulver
, ajakirjanik
Toidupiirkonna tiitel liigub mais Põhja-Eestisse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mullu novembris sai Põhja-Eesti toiduvõrgustiku rahvas kokku Sagadi mõisas, kus kohalikust toidust tehtud uhke õhtusöögi serveeris sealne peakokk Maren Rits.
Mullu novembris sai Põhja-Eesti toiduvõrgustiku rahvas kokku Sagadi mõisas, kus kohalikust toidust tehtud uhke õhtusöögi serveeris sealne peakokk Maren Rits. Foto: Tanel Meos

Mais võtab Põhja-Eesti Läänemaalt ja Haapsalult üle toidupiirkonna tiitli, millega algab Põhja-Eesti maitsete aasta. “Ära tegime!” ütles Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht Eha Paas üliõnnelikult.

Eha Paas rääkis, et suurimaks väljakutseks on tuua Põhja-Eesti kohalik toit ühtse ja selge piirkonnana Eesti toidupiirkondade kaardile.

Tema sõnul on toidupiirkonnaks saamine suur rõõm ja tunnustus ning Põhja-Eesti toiduettevõtjate võimalus nähtavamaks saada, teisalt aga on vaja väga palju tööd teha, et siinseid toidutooteid esile tuua.

Maaeluministeeriumi algatusel valiti Eestis toidupiirkonda juba kuuendat korda. Põhja-Eesti võlus hindajaid karguse ja lihtsusega, kuhu on segatud paras annus romantikat. Plaanile anda uus elu suveköökidele ja tuua fookusesse omal ajal mõisate juures kasutusele võetud triiphooned kui mõnusad kohtumispaigad tuleb anda võimalus, leidis hindamiskomisjoni tööle heakskiidu andnud maa­eluminister Urmas Kruuse.

Toidupiirkonna valimise eesmärgiks on piirkondade tugevdamine toidukultuuri kaudu.

“Toit on alati olnud ühendaja ja suhete soodustaja. Ootame selle kaudu toidutootjaid, toidu väärindajaid ja kohalikke kogukondi suuremale koostööle, et aidata läbi toidu avastada oma piirkonna identiteeti ja atraktiivsust ka külaliste jaoks,” rääkis maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp.

Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peip­simaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa, kes 29. mail toidupiirkonna sümboli, pooleteise meetri pikkuse kahvli Põhja-Eestile üle annavad.

Tahame teha Põhja-Eesti maitsete aasta kõigi maitsete aastaks.

Eha Paas, Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht

Tseremoonia toimub Eha Paasi sõnul Palmse mõisas, kuid sel päeval ei piirduta vaid ametliku avapauguga.

“Kavas on hommikused korilusretked, külakohvikud ja palju muudki huvitavat,” kõneles Paas ning lisas, et toidupiirkonna tiitli üleandmine on osake Lahemaa rahvuspargi juubelipidustustest.

Põhja-Eesti toidupiirkonna võrgustiku loomine algas 2010. aastal, piirkonda kuuluvad Põhja- ja Ida-Harjumaa ning Lääne-Virumaa. “Võrgustiku hea ja usalduslik koostöö andis kindluse toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks, et tutvustada Põhja-Eesti maitseid ka laiemale huviliste ringile,” sõnas Eha Paas.

Eelnevate aastate kogemusele viidates avaldas Paas lootust, et Eesti toidupiirkonnaks olemine liidab toidu tootjaid ja toitlustajaid. Põhja-Eesti toiduvõrgustikust tõstis ta esile Sagadi ja Anija mõisa, kus kohalik toidukraam on au sees.

“Tahame teha Põhja-Eesti maitsete aasta kõigi maitsete aastaks,” rääkis Põhja-Eesti toidupiirkonna projektijuht. Veel avaldas Eha Paas lootust, et sel aastal valmistatakse kodudes üha rohkem kohalikku toitu ja toitu kohalikest toorainetest, pakutakse seda oma külalistele ja võetakse kohalikku toidu­kraami kodust kaugemale minnes külakostiks kaasa.

Märksõnad
Tagasi üles