/nginx/o/2019/06/11/12253187t1hfa1f.jpg)
/nginx/o/2021/04/08/13719066t1hcd22.jpg)
Ajateenistusega ollakse aasta-aastalt rohkem rahul. Samuti suureneb ise ajateenistusse minekuks avalduse esitanud noorte hulk. Trend, et rahulolu kasvab, jätkub ilmselt lähiaastatelgi, kuna järgmise kahe aasta jooksul investeerib kaitsevägi sporditaristu parandamiseks kümme miljonit eurot.
Kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös on värskelt ilmunud ajateenijate kompleksuuringu aastaraport, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele.
Tartu ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu märkis, et viimase viie aasta jooksul on keskmine ajateenistusse asuvate noorte vanus langenud.
“Rohkem kui 75 protsenti ajateenijatest on 19-aastased ja nooremad,” täpsustas Kasearu.
Professor nimetas positiivse trendina asjaolu, et ajateenistusse tullakse üha rohkem isikliku avalduse alusel. “Needsamad noored, kes teevad ise ajateenistusse tulemiseks avalduse, on lõppkokkuvõttes ka teenistusega rohkem rahul,” kirjeldas professor uuringu tulemusi.
Samas väheneb järjest enam nende ajateenijate hulk, kes teenistusega üldse rahul ei ole.
Nende ajateenijate hulk, kes soovivad teenistuses saada nooremseersandiks, on aga kasvanud. “Enamasti asuvad nooremallohvitseride kursusele (NAK) just need, kes ise ajateenistusse tulemiseks avalduse on esitanud, kuna nii on võimalik rohkem oskuseid omandada ja enesearengusse panustada,” selgitas Kasearu.
Isiklike ambitsioonide rahuldamisega kasvab ka üldine rahuolu teenistuse suhtes.
Kairi Kasearu
Tartu ülikooli empiirilise sotsioloogia professor
Küll on aga märgata eesti ja vene keelt kõnelevate noorte eelistuste erinevust. “Emakeelena vene keelt kõnelevatest ajateenijatest läheb NAK-i 11 protsenti ajateenijatest, eesti keelt kõnelevatest 45 protsenti,” jätkas Kasearu ja lisas, et NAK-is on äärmiselt vajalik eesti keele oskus. “Kui aga vene noor oskab eesti keelt hästi, siis tal NAK-is probleeme üldjuhul ei esine.”
Huvitava tendentsina jäi uurijatel silma asjaolu, et ajateenijate soov panustada riigikaitsesse eelmisel aastal suurenes. “See on seotud sellega, et sõdurid nägid, kuidas ja millega saab kaitsevägi riiki keerulisel ajal aidata,” kommenteeris Kasearu.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul peegeldavad uuringuga kogutud andmed ühiskonna üldist arengut. “Näha on, et kodanike psühholoogilised tulemused on paranemas,” lausus Herem.
Heremi sõnul on rahulolu kasvamine küll hea, kuid numbrid võiksid kajastuda ka reservõppekogunemistes. “Tulemus võiks olla see, et reservõppekogunemistel hakkab osalema suurem protsent ajateenistuse läbinuid, kui see on praegu.”
Kaitseväe juhataja sõnul aitab rahulolu kasvule kaasa kaks aastat tagasi tehtud otsus lubada ajateenijaid rohkem linnaloale. “Täiskasvanud inimesed saavad niimoodi oma aja üle ise rohkem otsustada. See ei tähenda seda, et ajateenistus kuidagi kergem oleks. See on lihtsalt vähem ebameeldiv.”
Samuti aitab kaasa sõprade omavaheline infovahetus. “Kui teenistus oli hea, julgetakse seda ka oma sõpradele ja sugulastele soovitada. Tänased numbrid näitavad, et ajateenijad kuulevadki teenistusest enamasti sõprade käest,” rääkis Herem.
Üle poole ajateenijatest kulutab vaba aega treenimiseks ja nendest omakorda üle 70 protsendi mainis, et teeksid veelgi rohkem trenni, kui selleks võimalusi ja vaba aega oleks.
“Kaitsevägi kulutab järgmise kahe aasta jooksul 10 miljonit eurot, et sportimistingimusi väeosades veelgi parandada. Sellega ühes peaks veelgi kasvama rahulolu ajateenistuse suhtes,” lausus kaitseväe juhataja.