Hobiaardeküttide lummavad seiklused

Hobiaardekütid objektil. Foto: Marianne Loorents

Kohtun Lennarti ja Aivoga ühel põhjaranniku põllul. Täpsemat asukohta luban mitte mainida, kuna kohtade otsimise ja vanade kaartide uurimisega on vaeva nähtud. “Mida kaugemal hoida arheoloogia tavainimesest, seda parem,” ütleb Lennart, kes asjaga tegelenud üle kümne aasta.

Aivol on staaži vaid aasta, kuid esimesest mullast puhastatud vaskmündist piisas, et tegevus meeldima hakkaks. Lennart ja Aivo on hobidetektoristid või hobiaardekütid – ka viimane väljend on ametlikult käibel.

Detektoriga maastikul uitamine on Lennarti hinnangul mehelik hobi. Veidi nagu kalapüük. Ehk siis päeva lõpuks saak ei loe. Tegevus iseenesest kätkeb seda miskit, mis ühtaegu pakub pinget ja ravib närve. Kuldkala satub õnge otsa siiski vaid muinasjuttudes, detektoriga kulla leidmine on sellest märksa reaalsem võimalus.