Edukas ärinaine tegutseb eelarvamusi tekitavas valdkonnas õhinal ja sära silmis

Rebecca Liis Armus. Foto: Marianne Loorents

Rebecca Liis Armus jäi korraldajana kõigepealt silma koertenäitusel. Tema nimi kordus uudises haruldase kvaliteedimärgi saanud raamatupidamisbüroost. Särasilmne naine murrab müüdi, et tegu on kuivale rehkendamisele taandunud alaga.

Kohtun Rebecca Liis Armusega tema kodus Vaekülas. Madala maja ümber on hiiglasuur aed ja me poeme vinge tuule eest aiamajja varjule. Pirakas koer – njuufaundlane Sofi – kõõlub värava najal. Rebecca Liis kinnitab, et koer peab olema hirmuäratavalt suur, aga hea iseloomuga, et ta juhuslikult hoovi sattunud inimesi ära ei sööks. Vastukaaluks ragistab keegi toas haukuda. See on tõeline väike “herilane” – kääbusspits ehk pomeraniani tõugu Lexi.

“Lexi on selline ühe inimese koer, kes saab küll kõigiga läbi, aga kaitseb kiivalt ühte pereliiget. Sofi on kõige parema iseloomuga koer, kes meil üldse on olnud,” räägib perenaine. Ta heidab pilgu müraka karvakera poole ja kinnitab, et koeri on tema elus igasuguseid olnud, aga Sofit võib usaldada temaga ühesuuruse lapsega ringi jooksma ja möllama.