Urve Tinnuri, nimetasite “Leonorat” raamatuks põlvkondade keerulistest suhetest, päranduse pinnal tekkivatest pingetest, hoolimatusest ja omakasust. Miks võtsite nii keerulise teema? Kuivõrd on teosel elulist põhja?
“Leonora” on ainus minu seni ilmunud romaanidest, mille sündmustik on algusest otsani välja mõeldud, puht fantaasia vili. Teema, mida ma raamatus lahkan, on igal ajastul olnud aktuaalne ja igihaljas, sellest on üksjagu kirjutatud, loetud ja räägitud, selles pole midagi uut. Vahe on vaid asjaolus, et igal teemal on võimalik sõna võtta mitmel-setmel moel.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2021/04/09/13721438t1h3fac.jpg)