Kaante vahele sai Leonora lugu

Urve Tinnuri uus romaan “Leonora” vaatleb põlvkondade keerulisi suhteid. Foto: Urve Tinnuri

Urve Tinnuri sulest jõudis lugejate ette uus romaan “Leonora”. Ehkki raamat jutustab põlvkondadevahelistest ja pärandi ümber tekkivatest pingetest, jääb kõlama, et maailmast pole inimlik soojus otsa lõppenud.

Urve Tinnuri, nimetasite “Leonorat” raamatuks põlvkondade keerulistest suhetest, päranduse pinnal tekkivatest pingetest, hoolimatusest ja omakasust. Miks võtsite nii keerulise teema? Kuivõrd on teosel elulist põhja?

“Leonora” on ainus minu seni ilmunud romaanidest, mille sündmustik on algusest otsani välja mõeldud, puht fantaasia vili. Teema, mida ma raamatus lahkan, on igal ajastul olnud aktuaalne ja igihaljas, sellest on üksjagu kirjutatud, loetud ja räägitud, selles pole midagi uut. Vahe on vaid asjaolus, et igal teemal on võimalik sõna võtta mitmel-setmel moel.