Kujutage ette, kuidas istute Balti jaama perroonil pingil ja kuulate, kuidas keegi teatab läbi valjuhääldi juhmi järjekindlusega, et viie minuti pärast saabub peatusesse teie rong. Kui see aeg mööda saab, tuleb uus teade, et rong jõuab kümne minuti pärast. Siis jälle viie, kümne, viieteistkümne minuti pärast, kuni olete eelmise ootamisest loobunud ja sätite end mõttes juba järgmise peale, sest eks seegi peaks umbes tunni pärast väljuma.
Tellijale
Kolumn: kõik on in Ordnung! Või siis mitte ...
Ent siis, oh imet, ilmub eikusagilt välja rong. Seesama, mis pidi saabuma umbes 50 minuti eest, ent nüüd ei andnud valjuhääldi ega tabloo sellest sugugi märku. Rong lihtsalt vuhiseb peatusesse ja teie asi on mõelda, kas lähete peale või jääte veel järgmist jumal-teab-millal saabuvat sõiduvahendit ootama. Niisiis istute rongi, oletate, mis kell umbes sihtkohta jõuate, ja lepite olukorraga.