Lääne-Virumaal on suvilakinnistute hinnad langenud 60–70 protsenti

Suvilarajoon Lõuna-Eestis Valga lähistel. Suvilakruntide ruutmeetrihind on Lõuna-Eestis aasta jooksul tõusnud, kuid seletamatul kombel Võru kandis palju rohkem kui Valga maakonnas. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti analüütikud leidsid eksperimentaalstatistiliste meetoditega kinnisvarakuulutusi analüüsides, et suvilad on võimalusterohke osa kinnisvarasektorist, edastas BNS. Aasta jooksul toimunud hinnamuutustes puudub aga tegelikult igasugune loogika – näiteks Lääne-Virumaal on suvilate hinnad langenud kuni 70 protsenti, Võrumaal on aga suvilakinnistute ruutmeetri hind on aastaga suurenenud 96 protsenti.

Viimase aasta jooksul on osas piirkondades suvilakinnistute hinnad tõusnud, teistes langenud, märkisid andmeteadur Arko Kesküla ning juhtivanalüütikud Kaja Sõstra, Märt Leesment ja Jaan Õmblus statistikaameti blogis.

Suvilate pakkumise ruutmeetrihinnad kukkusid oluliselt Lääne-Virumaal, kus aastane langus oli suurusjärgus 60–70 protsenti, ja sama trendi on märgata ka Järva maakonnas, kus hinnalangus oli 32 protsenti, edastas uudisteagentuur BNS.

Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami leidis, et tegemist on "järjekordse statistilise imega". "Kui me soovime näiteks Võsule või Käsmu osta suvilakinnistu, siis neid lihtsalt ei ole müügis," selgitas ta. "Ja kui mõni paisataksegi müüki, siis on ruutmeetri hind selline, et lase olla – mingit langemist seal küll pole. Mul on tunne, et üldisesse statistikasse lähevad ka väikesed suvemajad, milliseid on näiteks Päides terve linnak, ja sealsete kruntide järele nõudlus puudub ning loomulikult langeb ka hind."

Hiiumaal on võrreldes 2020. aasta märtsiga müügiks pakutavate suvilate ruutmeetri hinnad kahekordistunud, samas kui näiteks Saaremaal toimus aastavõrdluses 20-protsendine kukkumine. "Mõlemad on saared, mõlemad on eksklusiivsed ja atraktiivsed, mõlemal on pakkumine limiteeritud, aga käituvad nad täiesti erinevalt," nentisid analüütikud. "Möödunud aasta märtsist augustini langesid Saaremaal suvilate ruutmeetrihinnad lausa 40 protsenti, millest tulenevalt võib praegust 20-protsendist madalseisu hoopis mõningaseks taastumiseks pidada," tõdesid nad. 

Põlva puhul, mis on analüütikute sõnul kujunemas sisuliselt Tartu elamurajooniks, on näha teatud hinnatõusu – aastavõrdluses kaks protsenti. "Üldiselt seal, kus elatakse, tavaliselt ei puhata ega suvitata ja seega ei ole Põlva suvilate hinnad suurt tõusu läbi teinud," selgitasid nad. 

Lääne-Virumaa ja Järvamaa võivad analüütikute hinnangul aga Tallinna jaoks täita sama rolli, mis Põlvamaa Tartu jaoks, ning Tallinna majanduspiirkonna võimas areng võib tähendada seda, et Järvamaast ja Lääne-Virumaast saavad pealinna järgmise arengulaine elamispiirkonnad. "Seda eriti veel olukorras, kus kodukontori roll on muutunud ja jääb ka edaspidi oluliseks. Sellest võib tuleneda ka nende piirkondade võimalik tagasilangus puhkepaikadena," arutlesid nad.