Kuivanud kuusk-tuuleluud on veel praegugi vaatamist väärt

Eemalt vaadates paistab kuusk-tuuleluud elusana: illusiooni loovad okste vahel vohavad samblad ja samblikud. Foto: Ain Liiva

Saksi–Porkuni tee ääres asuv kuusk-tuuleluud püsib veel vapralt püsti, kuigi mõned aastad tagasi kuivasid ära ka viimased haljad oksad. Kaugelt vaadates näib aga omapärase võraga puu praegugi roheline – sellise illusiooni loovad okste vahel vohavad samblad ja samblikud.

Saksi–Porkuni tee ääres asuv kuusk-tuuleluud püsib veel vapralt püsti, kuigi mõned aastad tagasi kuivasid ära ka viimased haljad oksad. Kaugelt vaadates näib aga omapärase võraga puu praegugi roheline – sellise illusiooni loovad okste vahel vohavad samblad ja samblikud.

Tuuleluudadeks kutsutakse puid, mille võra on ilmselt geenimutatsiooni tõttu kahjustunud – “ilmselt” seetõttu, et nähtusele on ka teisi selgitusi. Reeglina moodustuvad “luuad” mõnes oksaharus ja lehtpuudel, kuid Saksi–Porkuni tee ääres asuv kuusk on täies ulatuses omapärane ja oli/on seetõttu üksikobjektina ka looduskaitse all. Puu kõrgus oli enne kuivamist üheksa meetrit ja tüve ümbermõõt 60 sentimeetrit, praeguseks on osa ladvast murdunud.