Politsei pidi Kunda kulupõlengu puhul sekkuma

Päästjad kustutasid Kundas umbes 65 ruutmeetri suuruse maalapi. Foto: Ain Liiva

Eile lõuna ajal kutsuti päästjad Kundasse Mere tänavale kustutama kulupõlengut, mille olid süüdanud lapsed. Pritsimehed kustutasid umbes 65 ruutmeetri suuruse kärssava maalapi. 

Et lapsed keeldusid päästjatele oma nimesid avaldamast, kutsuti kohale politsei.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum tundis juhtunu vastu huvi ja avaldas pahameelt, et päästeteenistus ja politsei temale asjast ei teatanud. On ju piirkonna turvalisuse tagamine üks kohaliku omavalitsuse tähtsamaid kohustusi ja eesmärke.

Politseilt sai Vallbaum teada, et kulupõleng oli seotud alaealistega, kes elavad tondilossiks kutsutavas majas.

Vallavõimude andmetel elavad kulu põletanud lapsed majas, mida tondilossiks kutsutakse. Foto: Ain Liiva

See asub kohe üle tee aialappe ja kasvuhooneid täis pikitud krundi vastas. Kulupõlengu kohta alustasid korravalvurid menetlust.

Oma aialapil askeldav Ira (nimi muudetud – toim.) rääkis, et päästjad käisid krundil koguni kaks korda. Täiskasvanud tegid kulupõlengu kohast umbes 50 meetrit eemal lõket. Kõik tuleohutusnõuded olid täidetud ja pritsimehed jäid nähtuga rahule.

Kulupõlengu kohast umbes 50 meetrit eemal tegid täiskasvanud lõket, selle puhul olid tuleohutusnõuded täidetud. Foto: Ain Liiva

Ira selgitas, et majaelanikud koguvad prahti, mis siis mõne aja möödudes lõkkes ära põletatakse. Tuleohutusnõudeid täidetakse hoolega, sest alati, kui nad tuld teevad, leidub keegi, kes häirekeskusesse helistab ja päästjad välja kutsub. Ira andmetel elab "tondilossis" vaid kaks last: tüdruk ja poiss. Nendega rääkida ei õnnestunud.

Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna juht Jaak Janno nentis, et käes on kevadine kulupõlengute aeg, mis nõuab pritsimeestelt asjatult ressurssi. Kulupõlengutele saadab häirekeskus korraga mitu masinat, sest alati ei pruugi asi piirduda mõnekümneruutmeetrise maalapiga, nagu oli nüüd Kundas, vaid kulupõlengud on kasvanud kümneid hektareid hõlmavateks palanguteks. Janno selgitas, et samal ajal kui päästjad tegelevad kulupõlengu kustutamisega, võivad kuskil inimesed tõeliselt päästjate abi vajada.

Väike kulupõleng võib Janno sõnul tugeva tuule tõttu muutuda hetkega laiaulatuslikuks põlenguks, kus leek hüppab tuule toel korraga mitu meetrit edasi. "Enne tiku tõmbamist tuleb kaaluda võimalikke riske," sõnas Janno ja lisas, et seni on enamik kulupõlengutest alguse saanud lõketest. Kulu põletada ei tohi, lõket teha võib. Seda tingimusel, et järgitakse tuleohutusnõudeid ja kohalik omavalitsus pole lõkke tegemist ära keelanud.