Pikk päevatee kaob öösse

Eva Novek. Foto: Rakvere teatri arhiiv

Eva Novek ütleb sedasi. Ta soovib niimoodi. Kui äsja 96. sünnipäeva tähistanud näitlejanna astub justkui lavale ja lubab valguskiirtel langeda oma elatud elu slepile, sõnab ta sobivamaks enda elutähistele just maailmaklassi teose pealkirja.

Teater. “On minu jaoks nii kaugeks jäänud.” Eva Noveki viienda korruse kodu akendest võiks teatrimaja torn näha olla. Niimoodi vähemalt tundub, et see kõrgub tema silme ees, kui ta istub oma lemmiktoolil.

Kui teater on olnud kellegi jaoks kogu elu ... On, noogutab Eva. Õigemini ütleb ta “on-n-n”. Niimoodi venitab sõna ainult tema, “n” on pikk ja rõhuga. Selline kõlav on see tal.