/nginx/o/2016/04/17/5275113t1h82b2.jpg)
/nginx/o/2021/04/20/13737923t1h09c5.jpg)
Riigikogu võttis nädal tagasi vastu 641 miljoni eurose lisaeelarve, et pakkuda leevendust teravas viirusekriisis pihta saanud majandusele. Kui me kõik koos aprillikuu raskused vastu peame, saame juba mais loodetavasti hakata liikuma tagasi normaalsema elurütmi poole. Juba praegu paistab tunneli lõpus heledam valgus!
Loomulikult on lisaeelarve kõige olulisem osa tugi meditsiinisüsteemile. Briti tüve tõttu ootamatult kiiresti kasvama hakanud nakatumisnumbrid panid meie haiglad tõsiselt proovile, aga praegu paistab, et tuleme selle katsumusega toime. Samas pole eelmistest aastatest erilisi reserve alles jäänud, mistõttu tuli meditsiinisüsteemi erakordselt toetada 130 miljoni euroga. Kuigi igapäevased nakatumisnumbrid on viimastel päevadel korralikult allapoole tulnud, on koormus meie meditsiinisüsteemile jätkuvalt väga suur ja haiglates koroonaviiruse tõttu väga palju inimesi.
Kuigi viirus levib ühiskonnas kõigi gruppide seas, on haiglasse sattunutest suurem osa siiski riskirühmade esindajad – eakad ja kaasuvate haigustega inimesed. Just riskigruppidele on praegu esmajärjekorras suunatud vaktsineerimine. Uuringud näitavad, et kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid hoiavad efektiivselt ära rasked haigestumis- ja surmajuhtumid ning vähendavad võimalust koroonaviirusega nakatuda oluliselt. Seega, kui teie arst pakub teile võimalust vaktsineerida, võtke see kindlasti vastu.
Tuleb aga tunnistada, et ka vaktsineerimise korraldamine vajas lisaeelarvest täiendavat rahastust, et Eestisse jõudvad üha rohkemad vaktsiinidoosid saaksid kiiresti süstitud. Hoolimata selle protsessi keerukusest ja vaktsiinitarnete ebakindlusest, on vaktsineerimiskorraldus nüüdseks saanud hoo sisse. Maikuuks peaksime saama riskigrupid vaktsineeritud ja liikuma edasi juba kõigi inimeste suurvaktsineerimisega. Valitsus on lubanud, et selles valdkonnas raha ei loeta, sest lõplik väljapääs nii tervise- kui ka majanduskriisist on ainult piisav hulk COVID-19 suhtes immuunseid inimesi.
Majanduskriisist rääkides jõuame ka lisaeelarve teise eesmärgini: anda riigi lukku keeramisest mõjutatud sektoritele nii palju toetust, et riigi majandus oleks piirangute leevenedes võimeline startima nagu hästi õlitatud muruniiduk. Selleks pakub valitsus üle poole oma käibest kaotanud ettevõtetele taas palgatoetust, samuti hüvitatakse uksed sulgema pidanud ettevõtjatele osa püsikuludest. Eraldi toetatakse kultuurisektorit 36 miljoni euroga ning toitlustuse, majutuse, spaade tugipakett on 25 miljonit eurot.
Toetust saavad ka kohalikud omavalitsused, kellel on kriisi lahendamisel tekkinud erakorralisi kulusid. Samuti saab eraldatud 46 miljonist teha investeeringuid viiruse tulevase leviku piiramiseks, näiteks korrastada koolide ventilatsioonisüsteeme.
Eraldi nimetan toetust vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mida veab eest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ilmselt on piirangud meie kõigi igapäevaelu tugevalt mõjutanud ja uuringud näitavad, et depressiooni ja muude probleemidega silmitsi seisvate inimeste arv on paraku kasvanud. Lisaeelarvega toetatakse eelkõige eesliinitöötajate ja laste vaimset tervist, aga ükskõik kes meist võib nende muredega ühel hetkel vastakuti olla. Kui see peaks juhtuma, ärge jääge oma murega üksi, vaid otsige kindlasti abi näiteks peaasi.ee lehelt.