Jää hakkas liikuma ja vesi uputama

Pilt sedapuhku Lõuna-Eestist. Dateeritud 22. aprilliga 1931 ja kirjas, et enneolematu üleujutus Vastseliinas. Foto: Erakogu

Kui meie oleme 2021. aastal saanud nautida juba pea paarikümne kraadini küündinud kevadsooja, siis 90 aastat tagasi kirjutasid ajalehed aprilli kolmanda dekaadi alguses veel sellest, et merel hakkab jää tasapisi lagunema ja kalurid peavad jääaluse püügi lõpetama.

Või sellestki, et esimesed lume alt välja sulanud orased annavad tunnistust, et vili on lumerohke talve kenasti üle elanud. Aprilli keskel olid veel kõikjal hanged, aga siis saabus viimaks kauaoodatud kevad.

1931. aasta 25. aprilli Virumaa Teataja kirjutas sellest, et lumeveed hakkasid üleujutusi põhjustama. Ja hädas ei olnud ainult jõgede ääres elavad inimesed, vaid Virumaa mõistes suisa “mägilased”. Nii teatati näiteks Väike-Maarjast: “Kuigi Väike-Maarja asub looduslikult kõrgel kohal, on vesi määratu suur, sest puudub soon vee äravoolamiseks. Suurvesi on kogunenud nõokohtadesse ja ähvardab madalamalseisvaid hooneid.