/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
/nginx/o/2021/04/23/13744221t1h1391.jpg)
Pidid ikka sandid teeolud olema – 1950-ndate lõpus sõitis Tallinna–Narva kiirbuss Rakverest Vaekülla pool tundi. Aga mida ta sinna otsis? Sest pool sajandit ja rohkem aega tagasi käisid ka suured maanteed hoopis teisi radu. Kust kuhu vingerdas Tapa–Rakvere tee ja miks käis Narva buss Vaekülas, sellest käesolev lugu räägib.
Kui 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti järel hakati Eestisse sisse tooma Nõukogude vägesid, ei pidanud oma kodusid maha jätma mitte ainult inimesed. Isegi maanteedel tuli end koomale tõmmata ja needki pidid leidma endale uue trassi.
Sellest on vähe räägitud-kirjutatud, kuid Nõukogude Liit paigutas oma väed ka Tapale ja sinna oli plaan rajada sõjaväelennuväli. Ikka samasse paika, kus selle jäänused asuvad praegugi. See polnud tühi koht, kuhu trügiti: seal kulges Paidet ja Rakveret ühendav maantee, samuti Tapa mõisast Tapa–Tartu peateele suunduv raudteeharu, mis kunagi oli ehitatud soomusrongide tarbeks.
/nginx/o/2021/04/23/13744220t1h2f22.jpg)
/nginx/o/2021/04/23/13744219t1h4070.jpg)
Niisiis: 1939. aastal ei läbinud Paide–Rakvere tee sugugi Tapa linna nagu praegu, vaid möödus sellest lõuna poolt, praeguse lennuvälja kohalt. Toonasest teest on jupike kasutusel tänase päevani – praegu kannab see Tapa–Koigi maantee nime ja kattub vana teega paarisajal meetril Tapa Pika tänava lõpust kuni täisnurkse parempöördeni Koigi poole.
Edasi ületas vana maantee Tapa–Tartu raudtee – endine ülesõidukoht, selle kõrval asunud hoonete vundamendid ja keset praegust põldu kulgenud teetrass on senimaani tuvastatavad. Moe küla kandis (mitte segi ajada praeguse Moe asulaga) läks vana tee diagonaalis üle praeguse maantee ja ületas Valgejõe, kus on säilinud vana sild. Silla läheduses leidub tänase päevani vanale teele viitavaid atribuute. Silla kõrval ja sellest edasi on säilinud teeäärseid maanteeposte, ka vanast asfaldist on veel jälgi.
/nginx/o/2021/04/23/13744218t1h1f4e.jpg)
/nginx/o/2021/04/23/13744216t1hc6b6.jpg)
/nginx/o/2021/04/23/13744215t1h438f.jpg)
Udriku ja Kadrina vahel vonkles maantee palju
rohkem, kui vonkleb tänapäeval.
Udriku ja Kadrina vahel vonkles maantee palju rohkem kui tänapäeval. Udrikult keeras see vasakule raudtee äärde, kus vanad teepõhjad on alles, kuid pole kahjuks enam läbitavad, sest eraomanikud on vana tee kohati sulgenud. Udriku elanik Ants Licht mäletab, kuidas maanteed nii-öelda otseks aeti, kuid täpset aastaarvu ta nimetada ei oska. “Elasin tol ajal Kadrinas ja mäletan, kuidas Udrikust edasi Kadrina poole tehti uus tee läbi soo,” rääkis ta. “Mõnikord arvatakse ekslikult, et vana maantee käis läbi Udriku küla, praegusest maanteest paremalt, kuid see pole nii. Siitkaudu on metsarajad küll, läbi pääseb ka, kui just mõni puu ees pole, kuid tegelikult oli siin Udriku mõisale kuulunud park ja teerajad.”
Udriku ja Imastu mõisniku krahv Reinhold Fabian von Rehbinderi (1831–1905) matmispaik on muide tänase päevani metsatukas alles ja tuvastatav. Samas asunud kabelist pole aga enam midagi järel.
Ilmselt ehitati Tapa ja Rakvere vahel kulgevat maanteed otsemaks ja laiemaks mitmes etapis kuni 1979. aastani välja, mil valmis Kadrina viadukt. Viimane kaotas ära ka vahetult praeguse muldkeha kõrval asunud ülesõidukoha. Veel 90-ndate teises pooles oli alles ülesõiduvahi majake, praegu viitavad selle kunagisele olemasolule vaid raudtee ääres kasvavad õunapuud.
Kunagise teetrassi asukoha viadukti lähistel saab tuvastada kuuseheki abil, mida 50-60-ndatel usinalt teeäärtesse istutati. Vana tee muldkeha kõrvale on rajatud juurdesõidutee Assamalla suunas.
Läbi Kadrina aleviku kulgevad praeguseni tänavad nimedega Tapa tee ja Rakvere tee, kuid otseteed nimetatud linnadesse need ei tähista, vaid on samuti vana maantee jäänukid. Võimalik, et Rakvere tee läks läbi Kadrina pisut teises koridoris kui tänapäeval – sellele viitavad rahvamaja naabruses asuvad majad – ja otse keset kunagist teed on ehitatud Kadrina keskkooli hoone.
/nginx/o/2021/04/23/13744214t1h7a08.jpg)
/nginx/o/2021/04/23/13744213t1ha485.jpg)
Kadrina viadukt viis suure tee alevikust ringiga mööda mitte ainult Tapa-poolses otsas, vaid ka Rakvere suunal. Vana ja uus tee saavad kokku alles mõni kilomeeter enne Huljat, et siis jälle lahkneda.
Vana tee äärde jäi ka pisikene Hulja kalmistu, milleni tänapäeval pääseb vaid ühelt poolt. Kadrina ja kalmistu vahel kulgeb aga endisel teel kergliiklustee.
/nginx/o/2021/04/23/13744217t1h2e39.jpg)
Vanasti ei läinud ükski tee inimasulatest ringiga mööda, vaid ikka keskelt läbi ja nii oli see ka Huljal. Praeguse Männi äri lähistel ristub Tapa–Rakvere tee kohalike teedega, mis tegelikult on taas jäänuk vanast maanteest. Ja Huljale viis tee praeguse Aru Grupi tehase tagant, jõudes välja otse küla keskele.
Omaette põnev koht on maanteehuvilisele Karivärava. Seal läks maantee taas teisele poole raudteed ja sealnegi vahimajake oli 90-ndatel veel alles. Põhja pool raudteed on sambla all säilinud asfalt, mis kahtlemata kattis ülesõidukohale viinud teed.
Lõuna pool on aga vana maantee kohaliku teena täies ulatuses praegugi kasutusel, ja kui seista kunagisel Karivärava ülesõidukohal, paistab sealt maamärgina kenasti kätte Rakvere kiriku torn.
/nginx/o/2021/04/23/13744212t1h030c.jpg)
Karivärava ülesõidukoha juures oli kindlasti rohkem hooneid kui vaid valvurimajake, aga nende eluiga lõppes tunduvalt varem. Alles on viljapuud, ent ka vundamendid ja keldrid.
Kui seista kunagise Karivärava ülesõidu kohal, paistab sealt maamärgina kenasti kätte Rakvere kiriku torn.
Tegemist võis olla raudteetöölise majapidamise ja laoga, aga võimalik, et ka tagasihoidliku ootesaaliga rongireisijatele, sest Kariväraval asus kohalike rongide peatuskoht. Siinkirjutaja ja fotograaf leidsid sealtsamast Vana Tallinna pudeli, millel on selgesti säilinud ka pudelile trükitud etikett (omas ajas kindlasti uudne kujunduselement). Joogi hind on ka pudelil näha – 3,65 rubla – ja seega on pudel dateeritav 1970. aastatesse.
/nginx/o/2021/04/23/13744211t1h01c6.jpg)
Rakverre jõuab vana maantee Elektrivõrkude kõrvalt. Linnapiiril asus Risu küla, mille paljud majapidamised on alles, kuid ametliku kohanimena seda enam ei kasutata. 1960-ndatel käis Piiralt kesklinna kaudu Risule Kullaaru teeristini Rakvere linnaliinibuss nr 4. Mainitud teeristi ka enam Risu teel pole, selle asukohta võib vaid oletada.
Tallinna–Narva maantee käis läbi Vaeküla
/nginx/o/2021/04/23/13744210t1hda25.jpg)
Tallinna–Narva maanteed on peetud ikka riigiteeks number üks ja seda juba eelmise vabariigi ajal. Pärast teist maailmasõda asus nõukogude võim seda teed korrastama ja laiendama erilise innuga, sest see viis ju Nõukogude Liidu tähtsuselt teise linna Leningradi.
Teeehitusel kasutati saksa sõjavange, kes rajasid betoonkattega teed Kuusalu ümbruses umbes 20 kilomeetri pikkusel lõigul. Levinud on legend, et surnud vangid maeti maantee muldkehasse, kuid päris nii see polnud. Küll märgistasid kaasvangid oma surnud kaaslasi tellisesuuruste puuklotsidega, mis tõepoolest betooni sisse peideti.
Praeguseks ühtki lõiku sakslaste ehitatud betoonteest säilinud pole.
1960-ndate keskpaigaks oli kogu maantee kaetud kõvakattega, ja mitte lihtsa asfaldiga, vaid asfaltbetooniga, mis oli tol ajal täitsa uus asi. Teekatte tootmiseks rajati muide Rakvere lähistele Pahnimäele esimene asfaltbetooni tehas Eestis.
Praegusel Lääne-Virumaal – toonases Rakvere rajoonis – toimus ka kõige suurem Tallinna–Narva maantee “sirgeks ajamine”. Vana tee käis nimelt Vaeküla kaudu, põikas korraks lõuna poole raudteed ja liitus nüüdse teega alles Sämi silla juures. Nii et praegusest Vaeküla ristist kuni Sämi sillani läheb täiesti uus teekoridor, sellel kulgev maantee avati alles 1960-ndate alguses.
Millal täpselt uus teelõik avati, jäigi siinkirjutajale segaseks. Kummalisel kombel ei kajastanud seda teemat ka toonane rajoonileht Punane Täht või siis puudub mõni number Virumaa Teataja arhiivist või jäi sõnum uue tee avamisest märkamata, sest toonastes lehtedes olid esikohal ikka kongressid-pleenumid ja põllumajandus. Küll jäi silma, et vana maantee äärde oli 1962. aastal keegi ära kaotanud lõõtspilli ja riided ning miilits otsis ajalehe kaudu neile omanikku.
Kui uskuda liinibusside toonaseid graafikuid, siis 1961. aastal käis Tallinna–Narva kiirbuss veel Vaeküla kaudu, aga 1963. aastal enam mitte. Suure tõenäosusega avati uus teelõik liikluseks 1962. aastal. (VT)
Rakveres kordus ajalugu
Riigigümnaasiumi ehitamise ja sellest tuleneva gümnaasiumi ringtee peatse ümberehituse vajaduse tõttu muudeti tänavu Rakvere linnavalitsuse korraldusega sealse piirkonna tänavanimesid ja majade numbreid – Turu platsist kuni praeguse ringteeni kannab Koidula tänav nüüd teatavasti Laia tänava nime. Kummalisel kombel ajalugu kordus.
Rakvere Linna TSN Täitevkomitee on 1963. aasta 20. oktoobril teinud täpselt samasuguse otsuse, ainult vastupidi. “Seoses I keskkooli esise keskväljaku detailplaneerimisega nimetada senise V. Kingissepa (praegu Lai – toim.) tänava lõik alates Turu platsist kuni majani nr 12 ja Lasteaia tänav tervikuna (praegu Koidula tänav sealpool ringteed) tervikuna Lydia Koidula tänavaks,” seisab otsuses.
Samal ajal nimetati veel Lasteaia põiktänav Silla tänavaks ja senine Koidula tänav Võimla tänavaks.