Õrna voodipesuga karmis tekstiilitööstusmaailmas

Kärt Devaney
Copy
Hiigelpotis saab kangas peale maalilised toonid. Kangastele annavad värvi ise korjatud taimed ja nendest tehtud ekstraktid. Tehisvärve Triin Kallas ei kasuta.
Hiigelpotis saab kangas peale maalilised toonid. Kangastele annavad värvi ise korjatud taimed ja nendest tehtud ekstraktid. Tehisvärve Triin Kallas ei kasuta. Foto: Ain Liiva

Triin Kallase kui ettevõtja lugu võib ühest küljest paista kui üks koju ja juurte juurde naasmise lugudest. Kallas, kes on alati teadnud, et tema elus hakkavad põimuma tekstiil, mood ja kunst, puutus valdkonnas tegutsedes ja maailmas ringi rännates aga kokku ka moemaailma ebameeldiva küljega, nähes lähedalt suurkorporatsioonide telgitaguseid.

Peale õpinguid maailmas ringi vaatamine ja koju naasmine ning siin ettevõtlustee alustamine võib samuti paista juhuse või tähtede seisuna, aga nii Norrasse kui ka lõpuks New Yorki välja jõudmine sõltus suuresti soovist kaasaga ühiselt maailma avastada ja ka Triin Kallase abikaasa tööst.

“Ma ei osanud unistada või mõeldagi, et me sellise suure ringi teeme. Aga kui oli teada, et me peale Norrat edasi New Yorki läheme, siis seda ma teadsin küll, et kuna Ameerika on nii suur, tahaksin ma just sealt saada suurkorporatsiooni kogemust. Tahtsin aru saada, kas tunne, mida ma suurkorporatsioonide vastu tunnen, on tõene, ja sain üsna ruttu pihta, et suurkorporatsioonis ma kindlasti töötada ei taha,” jutustab Kallas laias ilmas kogetust.

Tagasi üles