Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2012/01/31/935860t1h62b3.jpg)
Kui küsida autojuhtidelt, miks on udutuledega sõita kasulik, siis on kaks tüüpvastust: saan tee auto ees valgemaks, teeääred on paremini nähtavad.
Udutuled, nagu nimigi ütleb, on aga mõeldud udus sõitmiseks. Et udu alumine piir ei ulatu teepinnani, vaid jääb kõrgemale, siis on sõidukitel paigutatud udutuled võimalikult alla, nii et valgusvihk satuks otse teele.
Udutuli valgustab teed 15–25 meetri ehk kuni ühe sekundi kaugusele. Seega jääb kõik valgustatu juhi reageerimismaa sisse. Selle kohta on ka ütlus – näed paremini, millele otsa sõidad.
Need sohvrid, kes soovivad teepeenra paremat valgustatust, on samuti valel teel, sest politsei hinnangul pole külgedele jääva teabega sõidukijuhil suurt midagi peale hakata.
Et teel olevale takistusele mitte otsa sõita, peab nägema nelja-viie sekundi kaugusele. Selle eest hoolitsevad kaugtuled. Kui aga kasutada kaugtulede kõrval veel ka udutulesid, siis tekib auto ette hele laik. Sohvri silmapupillid tõmbuvad koomale ja laigust kaugemale, kuhu peaks nägema, enam hästi ei näe.
Politsei andmetel inimene ise seda nähtavuse halvenemist ei taju. Aga kui selle tõttu on nähtavuskaugusest kaotatud kas või üks sekund, piisab võimalikule takistusele otsasõiduks kiirusest 60–70 kilomeetrit tunnis.
Analoogilise nähtavuse halvenemise tekitavad sõiduki sees olevad valgusallikad. Näiteks automagnetoola paneel, heledad näidikud, GPS-seadmed.
Inimese silmapupill reageerib ka vastutuleva sõiduki tuledele. Mida rohkem vastutulevaid valgusallikaid on, seda suurem mõju sohvri nägemisele.
Seega teeb udutulede väärkasutamine kasu asemel hoopis kahju. Seda nii valges kui pimedas, nii endale kui ka vastusõitjatele.
Politsei hinnangul võiks udutulesid kasutada paksus udus sõitmisel või kitsastel metsa- ja põlluvaheteedel ehk olukordades, kus sõidukiirus on väike.
Liiklusseadus sätestab, et esiudutuled võivad põleda ainult kahel juhul: sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral, sõidu ajal lähitulede asemel. Viimase variandi puhul võivad põleda ainult udutuled.
Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tagatulede nähtavust.
Võrreldes vana liiklusseadusega, on uues veel üks sõiduki tuledega seotud tehniline muudatus. Päevatuled võivad põleda ääre- ja numbrituledeta.
Esiudutulena on sõidukitel lubatud kasutada valgusallikad, millel on tähised Read-Er, Read-E, B või F3.
Päevatulel peavad olema kaks tähist: Read ja RL. Tule värv peab olema valge või valikkollane.
Päevatuled peavad automaatselt kustuma, kui lülitatakse sisse lähi- või kaugtuled. See nõue ei kehti, kui kaug- või lähitulesid kasutatakse lühikese intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks ehk vilgutamiseks.
Näiteks teisi autojuhte teel oleva politseipatrulli eest hoiatamiseks.
Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk ütles sõidukituledest rääkides, et enne sõitu peab sohver veenduma sõiduki tehnilises korrasolekus, sealhulgas ka tulede nõuetele vastavuses. Kui aga juhtub, et sõidu vältel kustub esimene vasak lähituli, siis on hea, kui tagavarapirn on sohvril kaasas ja ta oskab seda ka vahetada.
Kui pirni ei ole, siis võimalusel tuleks tõsta parempoolne terve pirn vasakule ja jätkata sõitu ohutuledega kuni esimese remondikohani.
Ohutulesid tuleb kasutada ka siis, kui halva nähtavusega või pimedal ajal ei põle tagumised päevatuled või pimedal ajal pargitakse väljaspool asulat.