Vaade: loomapäästjate surnud ring

Aivar Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Mu kodumajas elab kass, keda endamisi kutsun Direktoriks – ta lihtsalt on nii tähtis ja ülbe nagu üks õige direktor. Aga kui juriidiliselt korrektne olla, siis Direktor on seadusvastane elukas, sest ta käib ilma peremeheta õues, murrab linde – hiljuti oli ta kusagilt kätte saanud tikutaja – ja ega tal vist kiipi ka pole.

Jumala eest, ärge nüüd Direktorit püüdma tulge! Ta on kass nagu kass ikka, mis sest, et “dokumentideta suures linnas”.

Kui Direktor on sisuliselt terve minu maja ja veel ka naabermaja kass – ta lihtsalt astub tähtsa näoga igasse korterisse sisse –, siis paljudel kassidel-koertel nii hästi läinud pole. Neil pole ühtegi kodu ega peremeest, mis siis veel mitmest rääkida. Õnneks on Eestis palju suure südamega inimesi, kes kodutute loomadega tegelevad. Lisaks on meil loomakaitseseadus ja omavalitsustele pandud ülesanded, kust samuti ei puudu peremeheta loomade temaatika. Ja ometi – nende asjadega ei ole ikka hästi!