Kiri: äkki uuriks, kas on abi vaja

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Kõnnin igal hommikul toonuse hoidmiseks tunnikese. Astun Laial tänaval kodumaja uksest välja ja jalutan Rahu tänava otsa ja tagasi. Tulebki tund kokku.

Ühel hommikul asusin taas teele, kuid kohe kodu juures Laia tänavat ületades hakkas mul halb ja ma vajusin keset sõiduteed kokku. Nägin veel silmanurgast Tallinna tänava poolt lähenevat autot ja roomasin poolkäpuli teelt eest. Istusin puu najale ja suutsin kuidagi taskust telefoni kätte saada ning pojale helistada.

Sain muidugi pahandada, et miks ma kohe kiirabi ei kutsunud. Poeg muidugi kutsus, aga abi kohale jõudmine võttis pea tunni. Sellegipoolest tahaks tänada toredat kiirabibrigaadi ja haigla EMO personali. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.