Repliik: aja ja lugude härdus

Kärt Devaney Foto: Ain Liiva

Olen viimasel ajal hea juhuse tahtel sattunud mitmesse kodukandi ajalugu uurivasse gruppi, mis on meelde tuletanud mu vaka all olnud koduloohuvi. Mäletan, et juba varajases lapsepõlves meeldis mulle perekonnaalbumites ja fotokastides sorida, uurida, kes on kes ja miks tuttavad paigad piltidel sootuks teistsugused paistavad.

Midagi ühendavat tundus juba toona neis kergelt koltunud, ent filigraansete iluservadega fotodes. Õnn, et mul oli tarmukust pidevalt küsida, praegu samade kastide sisu lapates mäletan vastuseid ikka veel.

Mõnikord nois gruppides kodukandi lugu uurides meenuvad algklassiaegsed kodulooringi tunnid vanas Haljala muuseumis, kus ümbritsev ja käega puudutatav ajalugu aupaklikuks muutis. Ja kus kohtusin esimest korda tundega, et see kõik jääb kestma vaid seni, kuni on mäletajaid.