Kas kunstikoolist tulevad ämmaemandad?
/nginx/o/2020/02/20/12955460t1h35eb.jpg)
2. mai 2021, 18:52
/nginx/o/2021/05/02/13757686t1h45f8.jpg)
Aastaid tagasi ütles üks ämmemand, endine laste kunstide kooli vilistlane, oma õpetajatele, et ta on see, kes on, tänu nende koolile. Selline tagasiside on parim motivaator ja tunnustus igale õpetajale ja organisatsioonile. Tehtud töö ja nähtud vaev ei ole olnud asjata.
Huvihariduse eestvedajatel ja lastevanematel on läinud kaua aega, et tõestada riigile, et huviharidus on oluline osa haridusest isiksuse kujunemisel. Lõpuks, 2017. aastal esimest korda, rakendus riiklik toetussüsteem, et lapsed saaksid osaleda tegevustes, mis neid huvitavad, ja seda sõltumata elukohast ja vanemate võimalustest. Programmi ettevalmistamist alustas juba haridusminister Jevgeni Ossinovski. Ka minul on olnud võimalus osaleda toetussüsteemi ettevalmistavas ümarlauas, kuhu olid kaasatud kõikide sihtrühmade esindajad ja kus arutati põhimõtteid. Hakati välja töötama kava, et kitsaskohtade lahendamiseks suunatav raha kuluks võimalikult sihipäraselt – märksõnadeks kättesaadavus, mitmekesisus ja kvaliteet. Kuna kõige vähem võimalusi on maapiirkondade lastel, jõuabki proportsionaalselt suurem osa toetusest valdkonda väiksemate omavalitsuste kaudu. Tänavu näiteks saab Lääne-Virumaa 1,1 miljonit eurot, samas Tallinna linn vaid 1, 3 miljonit. Paremat regionaalarengu meedet ma täna ei tea.
Kadrina vallas näiteks saame toetusega võimaldada lisaks valla enda pakutavatele võimalustele 75 lapse osalemist oma huvile vastavates tegevustest väljaspool valda. Ka saame toetada vallas kümmekonda huviharidusega tegelevat organisatsiooni kvaliteetse tegevuse pakkumisel. Me saame korraldada täiendavaid laagreid ja õpilasmalevaid, mida tänavu suveks on planeeritud juba kaheksa. Toetame laste osalemist konkurssidel ja võistlustel ning keskusest kaugemal elavate perede laste transpordikulusid ringides osalemiseks.
Avalikkust on jahmatanud valitsuse eelarvestrateegia, mis kärbib poole võrra huvihariduse toetust kohalikele omavalitsustele ja lööb uppi juba toimiva, häid tulemusi näidanud süsteemi. Kõik valdkonnaga seotud inimesed on nõutud.
Veel aastal 2019 oli riigikogu valimiste programmides huviharidus tänastel koalitsioonierakondadel tähtsal kohal. Näiteks keskerakond teatas, et huviharidus ja -tegevus peavad olema lastele ja noortele kättesaadavad ning valik mitmekesine. Groteskselt kõlab täna reformierakonna valimislubadus: "Soovime jõuda koostöös huvihariduse pakkujate ja omavalitsustega selleni, et huvikoolide (muusika-, kunsti- ja spordikoolid) õpetajate tasu oleks vastavuses üldhariduskoolide õpetajate palkadega." Tegelikult plaanib reformierakondlasest haridusminister Liina Kersna tõsta õpetajate palka ja vähendada huviala õpetaja võimalust üldse palka saada.
Viga tuleb parandada. Loodan väga, et meie maakonna esindajad, keskerakonnast Siret Kotka ja reformierakonnast Marko Torm, ei hääleta sügisel järgmise aasta riigieelarve poolt, mis kärbib laste võimalusi.
Jah, huvikoolist tulevad lisaks kunstnikele, muusikutele ja tantsijatele ka ämmaemandad, insenerid, oskustega tööinimesed, head emad ja vanaisad, eluterve mõtlemise ja laia silmaringiga aktiivsed kodanikud. Nende kujundamisele on aidanud kaasa pühendunud oma ala entusiastid, õpetajad, treenerid. Hoiame seda ja parandame vea.