Paides peetakse 33 Eesti tulevikku vaatavat kõnet

Paide teatri trupp Paide muusika- ja teatrimaja katusel: Kenn-Eerik Kannike, Harri Ausmaa, Oliver Issak, Jan Teevet, Johannes Richard Sepping ja Kirill Havanski. FOTO: Paide Teater

Täna õhtul algav Paide teatri aktsioon "33 kõnet" toob Paidesse 33 õhtut järjest mõtteid avaldama ja visioone looma poliitikuid, teadlasi ja teisi erksa vaimuga tarku inimesi. "33 kõnet" on osa projektist "Paide 3000".

Paide teatri aktsiooni "33 kõnet" raames peavad 3. maist 4. juunini Paide keskväljakul kõne president Kersti Kaljulaid, peaminister Kaja Kallas ning kümned teised Eesti inimesed. Igal õhtul kell 18 algavad kõned keskenduvad Eesti tulevikuvisioonile ja otsivad vastust küsimusele "Kuhu edasi?"

Virulastest astuvad 33 kutsutud visionääri seas rahva ette riigikogu liige Indrek Saar ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.

Indrek Saar ütles, et ehkki enne Paidet tuleb veel mitu kõnet pidada, on tal siiski juba aimdus, kuhu poole mõtted liiguvad. "Kavatsen rääkida inimeseks olemisest tänases maailmas," sõnas Saar.

Liisa Pakosta nentis, et veidi on veel aega mõelda ja võibolla tuleb päris päevakohane mõte alles eelmisel ööl pähe. "Küsimusele "Kuidas edasi?" vastan ma optimistlikult, isegi õhinaga – hästi! Meil ju võimalusi on. Naistena ja meestena, vanade ja lastena, puudega ja puudeta inimestena. Ja võimaluste kõrval on kohanemisraskused ja ärevus. Ehk kõnelen ka sellest, kuidas kõiges on süüdi pesumasin. Ei saa praegu seda süüdistust lõpuni kinnitada, eks siis ole kuulda," rääkis võrdsete võimaluste volinik ja "poole (suve)kohaga läänevirukas Kadrina vallast".

Paide teater on otsustanud mitte avaldada, millal üks või teine kõneleja pulti astub, sest olulisem kõnepidaja isikust või varasematest saavutustest on tema visioon Eestist. Samuti ei tehta kõnedest otseülekannet, kuid kõik kõned avaldatakse 24 tundi pärast ettekannet ERR-i portaalis.

"33 kõnet" on Paide teatri projekti "Paide 3000" esimene avalik aktsioon. Projekti "Paide 3000" kaardistab ühe linna ja ühe kogukonna elu 21. sajandil, uurib potentsiaalseid tulevikustsenaariume ning küsib, mis on ja võiks olla kunsti ja kunstniku roll selle kõige keskel. Ühes Paide inimeste, teadlaste, poliitikute, kodanikuühiskonna aktivistide, urbanistide, disainerite, arhitektide, kunstnike ja paljude teistega otsib Paide teater võimalusi, äratamaks ellu ühe linna – Paide – kujutlusvõime.

Projekti keskmes on küsimus kunsti ja kunstniku rollist 21. sajandi maailmas, kunstist kui ühiskondliku dialoogi tekitajast.

"Kaks võõrsõna, mis tänast päeva iseloomustavad, on isolatsioon ja polariseerumine," ütles ​Paide teatri kunstiline juht Jan Teevet. "Isolatsiooni lõpp sõltub meie kõigi ühisest pingutusest viirusega võitlemisel. Polariseerumise põhjustele on raske näppu peale panna ja seetõttu on ka võimaliku ravi leidmine keeruline. Me usume, et kunstil on võime luua vahealasid, kus jagada mõtteid, hõigata välja küsimusi, millele veel kellelgi vastuseid pole, ning luua visioone. Ja miks mitte teha seda Paides, mis on ju niikuinii arvamusfestivali linn? Aeg on küps, et Eestimaa süda hakkaks pumpama ideid kogu Eestimaa hüvanguks."

"Paide 3000" kätkeb endas nii teooriat kui ka praktikat. Performance'id, häppeningid, lavastused, kontserdid, aktsioonid, kunstimaratonid ning avaliku ruumi nihked vahelduvad temaatiliste konverentside, kohtumiste, kirjalike analüüside, suuliste mõtestamiste ja loengutega. Projekt lõppeb siis, kui esitatud küsimused on saanud vastused.

30.04.2021 05.05.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto