Nädala kaja: väärtustame emadust, mitte tiitlit

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Ain Liiva

Kui Eesti Naisliit kuulutas aprillis välja traditsioonilise aasta ema konkursi, tõttasin kohe liidu kodulehele, et huvi pärast vaadata, kas ma sobitun. Mul on taskus trump nimega abielu, paar põngerjat, ei ma joo viina ega tee suitsu, võiks nagu sobida. Aga ma vist ikkagi ei sobi, ja kes mind sinna esitabki.

Totter abielu kriteerium, millest laulsid ka Naised Köögis, on statuudist õnneks eemaldatud, igas muus osas olen ma aga liiga tavaline ema. Kaks last, mõnikord riidlen nendega, mõnikord oleme tülis. Siis jälle armastan palavalt, musitan ja ostan liiga palju mänguasju, liiga palju ilusaid riideid. Minu liiga armsad lapsed!

Ja siis need teised liiga tavalised emad minu ümber. Minu enda ema, kes kasvatas suureks minu, mu kolm venda ja õe. Kisata, kärata, nüril nõukaajal, kui midagi saada ei olnud. Kui tuli olla kõige kavalam leiutaja maailmas, sest ühest jupist vorstist pidi terve kari saama söönuks: laual olid kastmed, supp, võileivad ja ikka see vorstijupp. Aga mitte kunagi puudus.