/nginx/o/2020/05/04/13083947t1h42dd.jpg)
/nginx/o/2021/05/12/13776105t1h39ae.jpg)
Sellel kevadel viibivad inimesed looduses rohkem kui kunagi varem – kultuuri- ja meelelahutusasutuste külastamine on olnud piiratud ning looduses liikumine ja maakodudes olemine on saanud peamiseks puhkuse ja ajaveetmise viisiks.
Puukentsefaliidist päästab vaid vaktsineerimine
Kahjuks toob see kaasa ka probleemi – inimesed on varasemast rohkem ohustatud puukide levitatavast puukentsefaliidist.
Terviseameti andmetel on haigestumine puukentsefaliiti Eestis püsinud stabiilne: eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliiti haigestumist 70 (esinemissagedus 5,3 100 000 elaniku kohta). 2019. aastal oli see näitaja 83 (esinemissagedus 6,3).
Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane selgitas, et puukentsefaliit on raske ja ohtlik haigus, millesse haigestumine toob kaasa mitmesuguseid ebameeldivusi ja võib teatud juhtudel lõppeda surmaga. Selle haiguse vastu puudub spetsiifiline ravi ja seda on võimalik ennetada vaid vaktsineerimisega.
Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi lisas, et kuna praegu on suur osa tervishoiuteenuse osutajatest seotud COVID-19 vastu vaktsineerimisega, pakuvad puukentsefaliidivastase vaktsineerimise võimalust ka apteegid ning teiste riikide kogemus kinnitab, et apteekides vaktsineerimine on aidanud olulisel määral tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset.
Täielik puukentsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga 3–5 aasta tagant kordussüstiga uuendada.
Ly Rootslane soovitas kõigil kindlasti enne suve esimene vaktsiinisüst ära teha.