N, 2.02.2023

90 aasta eest Virumaal ⟩ Murdvarguste laine tabas Rakveret

Andres Pulver
, ajakirjanik
Murdvarguste laine tabas Rakveret
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sedapuhku sai varas suurema noosi Pika tänava alguses asunud rohu- ja värvipoest.
Sedapuhku sai varas suurema noosi Pika tänava alguses asunud rohu- ja värvipoest. Foto: SA Virumaa Muuseumid

1931. aasta kevadel tabas Rakvere kauplusi murdvarguste laine, kusjuures kurjategijad himustasid vaid raha. Isegi väärtasjad ja kaup, mida oleks olnud kerge realiseerida, jäeti puutumata.

Kauplustesse sissetungimisi või sissetungimise katseid oli päris palju. Virulane kirjutas 14. mail järjekordse murdvarguse puhul: “Tuleb tuletada meele ainult sissemurdmist ühistegelisse lihakauplusesse, Limbergi ärisse, Haase ja Nielenderi rohupoodi, sissemurdmise katsetest E. Birkenfeldti ärisse ja P. Tingase riide ärisse, siis on selge, et ka käesolev murdvargus kuulub eelnimetatute seeriasse ja on kahtlemata ühtede ja samade meeste kätetöö.”

Too järjekordne murdvargus pandi aga toime ööl vastu 13. maid, mil tungiti Tallinna 29 asunud Kristjan Tatriku põllutööriistade ärisse ning viidi kassast ära umbes 20 krooni vahetusraha.

Kristjan Tatrik elas koos perega samas majas ja kaupluseruumide kõrval maja alumisel korrusel olid saal, söögituba, köök ja veel teised ruumid, magamistoad olid aga teisel korrusel. Sissemurdmise avastas majaperemees hilisel tunnil koju jõudes. Virulane kirjutas, et veerand ühe ajal, Virumaa Teataja aga rääkis, et ühe paiku öösel. Igal juhul torkas mehele kohe silma, et keegi oli käinud tema majapidamist revideerimas.

Selgus, et varas oli lõhkunud söögitoa hoovipoolse akna. Söögitoas (ja ka teistes esimese korruse ruumides) olid kõik sahtlid-laekad avatud, kuid puutumata. Alles olid näiteks hõbenõud. Isegi ahju uks oli lahti tehtud.

Edasi oli varas suundunud kaupluse poolele. Poe uks oli valevõtme abil lahti muugitud. “Äris pole suuremat otsitud, vaid on võetud ära kassast ainult seal leiduv vahetusraha,” kirjutas Virulane. Proua Tatrik magas ajal, mil vargad allkorrusel toimetasid, teisel korrusel.

Kaupluses oli varas lõhkunud kolm puuda kaalunud kassaaparaadi ja viinud kaasa umbes 30 krooni metallraha.

Praegu Kristjan Tatriku maja enam pole. Tallinna 29 kinnistul laiutab hoopis koolimaja.

Kahe 90 aastat tagasi paralleelselt ilmunud kohaliku lehe vahel võib näha omapärast tööjaotust, sest vargusest Kristjan Tatriku äris kirjutas pikemalt Virulane, mõned päevad varem toime pandud sissetungist rohupoodi aga Virumaa Teataja. Huvitav on see, et rohupoe omaniku nime kirjapilt oli kahes lehes erinev: kui Virulane rääkis Nielenderist, siis Virumaa Teataja Nyländerist.

Vargus ise pandi aga Pikk 3 asunud rohu- ja värvipoes toime ööl vastu laupäeva, 9. maid. Sissetungija oli näinud päris palju vaeva. Esmalt oli ta lõhkunud keldriukse luku, kuid sealtkaudu hoonesse ei olnud pääsenud, sest seestpoolt oli uks veel latiga suletud olnud.

Seejärel oli ta redeli abil laoruumi akna taha roninud, klaasi lõhkunud ja sealtkaudu sisenenud. Samas oli Virumaa Teataja andmetel vaja läinud omajagu akrobaadiosavust, sest redel olnud päris lühike. Ajalehes avaldati ka imestust, et varas sama teed pidi lahkunud oli, ehkki ukse kaudu oleks see märksa lihtsam olnud.

Kaupluses oli varas lõhkunud kolm puuda kaalunud kassaaparaadi ja viinud kaasa umbes 30 krooni metallraha. “Lihtsam oleks see ilma purustamata teha olnud, kuid varas ei tunnud kassat,” kirjutas Virumaa Teataja 12. mail.

Samas majas elanud kaupluseomanik oli küll südaöö paiku mingeid mürtsatusi kuulnud, ent oli arvanud, et helide taga on mõni majaelanik. Sestap oli varguse toimumisest teada saadud alles laupäeva hommikul.

“Kaupluses oli kõiksugu kraami ja väärtuslikke lõhnaõlisid lahtiselt käepärast, kuid varas viis ainult raha kaasa,” kirjutas ajaleht.

Virumaa Teataja andmetel oli tegemist kuuenda lühikese aja jooksul toime pandud sissemurdmisega Rakveres ja kõiki neid iseloomustas see, et varast oli huvitanud vaid sularaha. Kristjan Tatriku äriga seotud juhtum oli siis järelikult seitsmes.

Imiku laip viis teiseni

1931. aasta mai alguses leiti Venevere valla Mariküla küla talukarjamaalt imiku lagunenud surnukeha. Kohalik konstaabel viis selle arsti juurde, kus too pakkus, et tegemist võib olla umbes nelja kuu vanuselt surnud lapsega.

Jälgi ajama hakates jõudis konstaabel õige pea lähedal elanud neiuni, kes olevat talvel rase olnud, aga last polnud kusagil.

Nagu eelmiseski loos, lähevad kahe kohaliku lehe esitatud andmed lahku. Virumaa Teataja räägib 20-aastasest neiust G. P, Virulane aga 23-aastasest Greta P-st.

Konstaabel kuulas neiu üle ja too tunnistas lõpuks, et oli sünnitanud aprillis poisslapse, kes oli umbes tund aega pärast sündimist surnud. Lapse laiba oli ta peitnud talu küüni. 11. mail näitas ta politseinikele peidukohta ja sealt tõepoolest vastsündinu surnukeha leitigi.

Õnnetu ema kinnitas politseile, et tal oli kindel kavatsus laps surnuaiale matta, kui selleks aega saab.

Karjamaalt leitud lapse ema kohta aga selgust ei saadudki ning ajalehtede teatel oli mõlemad surnukehad saadetud Tapa jaoskonna kohtuuurijale, et too teeks kindlaks, kas tegemist oli olnud ainult surnukehade varjamisega või oli toime pandud ka mõni raskem kuritegu.

Märksõnad
Tagasi üles