36-aastase Vihula paisjärve saatus sõltub ühe eraisiku allkirjast

Vihula III paisjärve ähvardab tühjaks laskmine, sest paisutusele on vastu üks eraisik, kelle kinnistu piirneb veesilmaga paisjärve tagasopis. Foto: Ain Liiva

Ühe inimese puuduv allkiri võib lõpetada aastatel 1984–1985 rajatud Vihula III paisjärve eksistentsi. See ei loe, et kõik ülejäänud järve äärde jäävate kinnistute omanikud on veesilma säilimise poolt nagu ka kohalik omavalitsus ja päästeamet – seadus on ühe eriarvamuse poolt ja kogu lugu!

Vihula III paisjärv asub ­Karula–Sagadi tee ääres, see on tekkinud ­Mustoja paisutamise järel. Pisut allavoolu on veel üks tamm Vihula mõisakompleksis. Umbes 10 hektari suurune veesilm elas oma rahulikku elu kuni 2018. aastani, mil hakkas üks vaidlemine, vastuvaidlemine ja tõestamine. Kõige selle keskmes olev kohalik elanik, ühtlasi Vihula külavanem Jaan Kruus saaks välja prinditud kirjavahetusest ja dokumentidest vähemalt meetrikõrguse paki.

Nagu öeldud, ei jäänud paisjärv pikka aega kellelegi ette. Isegi siis mitte, kui Kruusile kuuluv OÜ Ojavool tahtis mõni aasta pärast sajandivahetust hakata paisul elektrienergiat tootma. Selleks vajaliku vee erikasutusloa sai ta kätte, tegi umbes miljoni krooni suuruse investeeringu paisu omandamiseks ja seadmete soetamiseks ning jaamake hakkaski tööle.