75 aastat tagasi istusid kusagil Rakveres koos toonased spordimehed. Kes täpsemalt ja kus, seda enam ei mäletata. Igatahes oli nende seas Virumaa Spordikomitee esimees Johannes Altsoo, kes ütles: teeme Rakvere Rahvaaeda spordiväljaku ja hakkame sportima organiseeritult! Hakkas sündima Rakvere linna noorte ja laste spordikool.
1946. aasta kevadel ei käinud asjad nii kiiresti ja organiseeritult kui tänapäeval. Ilmselt 5. mail allkirjastati dokument, mis oli spordikooli asutamise aluseks. 10. juunil ilmus Altsoo allkirjaga käskkiri, et Rakvere noorte ja laste spordikoolis alustagu tööd kergejõustiku- ja jalgpalliosakond. Nii et sisuliselt kogu maikuu saab tänane Rakvere spordikool tähistada oma 75. sünnipäeva.
Krista Lepiku hull temp: juhiloata koolitüdruk roolis lastebussi Rakverest Tamsallu
Laskesuusataja Krista Lepik kasvas sportlaseks spordikooli Tamsalu treeningurühmas.
"Tegelikult käisin ma alguses hoopis ujumistrennis, aga seda ma ei tea, kas see grupp ka spordikooli alla kuulus või mitte," rääkis ta. "Ühes laagris saime millegagi hakkama ja meid visati kõiki trennist välja. Ma olin hirmus solvunud, sest mina tegelikult süüdi polnud. Lubasin endale, et ma ei tegele spordiga enam kunagi," meenutas ta.
Krista Lepik oli aga väga heade sportlike eeldustega ja Tamsalu kooli toonane kehalise kasvatuse õpetaja Peedu Vipper kauples ta treeningutele tagasi. "Mitu kuud käis kodus järel, et tulgu ma suusatrenni. Ega ma alguses viitsinud – korra käisin, siis jälle mitte. Kuni kodu lähistel Neerutis toimus mingi üleriigiline koolinoorte võistlus ja ma sain seal kolmanda koha. Siis mõtlesin – issake, ma pole trenni teinudki ja ikka läks nii hästi."
Krista Lepik jõudis suusatamises Nõukogude Liidu koondise kandidaatide hulka. Paraku vigastas ta Achilleuse kõõlust. "Ma ei saanud enam klassikat korralikult sõita ja seepärast läksin 1990. aastal laskesuusatamisse üle," selgitas ta. Juba 1992. aasta taliolümpial sõitis Lepik 15 kilomeetri distantsil välja 11. koha.
Kõige suurema tembuga sai aga Lepik hakkama siis, kui käis 11. klassis. "Spordikool korraldas igal aastal oma õpilastele Rakveres nääripeo," rääkis ta. "Need olid hästi toredad ja oodatud sündmused, kus kõik maakonna spordilapsed ja -noored kokku said. Meie treener oli bussijuhiks, olgu rahu tema põrmule, aga veel enne peo algust ütles, et kui ta tagasi ei tule, siis sõitku ma ise selle bussiga pärast pidu Tamsallu tagasi. Ootasime-ootasime, ja ta ei tulnudki. Kujutad hullu ette: ma istusingi rooli ja sõitsin! Inspektoreid kartsime, aga neid ka polnud teel. Parkisin bussi veel kooli garaaži nii täpselt, et pärast õige bussijuht ka vaatas ja kiitis, et isegi tema ei oskavat nii hästi."
Hiljem, muide, sai Krista Lepik ka täiesti seadusliku bussijuhiloa omanikuks. Ja Tamsalu kooli bussi ajalugu on samuti huvitav: see sattus mõned aastad tagasi komplektsena juba vanarauaplatsile, kuid vanatehnikahuvilistel õnnestus buss sealt päästa ja praegu peaks see olema Kuusalu vanatehnikahuviliste käes.