Riigimetsast küttepuu varumine nii lihtne ei olegi

Metsa saagimine. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Riigimetsas saab talveks vajalikke küttepuid ise teha, kas siis sanitaarraie käigus metsa üles töötades või lageraielankidelt raidmeid ja kännupakke varudes, samas ei ole raiejäätmete koristamiseks sobilikku kohta just lihtne leida.

Võimaluse inimestel endal lageraielankidelt küttepuitu raidmete ja kännupakkudena varuda pakkus RMK välja eelmise aasta sügisel.

“Kui veel kolm aastat tagasi ei olnud raidmetele Eestis olulist turgu, siis nüüd on need seoses taastuvenergia kasutuse kiire arenguga tõusnud sama oluliseks kui küttepuit. Ka RMK on suurendanud ja suurendab veelgi raidmete varumise ja hakkimise mahtu. Samas leiab raiesmikke, kus neid on võimalik ka inimestel varuda,” teatas RMK. Võimaluste kohta soovitatakse uurida kohalikust metskonnast.

Lääne-Virumaa metskonna metsaülem Eerik Väärtnõu selgitas, et kui inimene leiab lageraielangi, kuhu on veel jäänud näiteks suuri oksi, palgiotsi, kände, mida saab lõigata, ning tal on huvi sealt küttematerjali varumise vastu, tuleks võtta ühendust metskonnaga. “Kui huviline tunneb kohalikku metsnikku, siis võib ta ka otse tema poole pöörduda,” täpsustas Väärtnõu.

Metsaülema sõnul võtab metskond kõigepealt ühendust metsamajandusosakonna Kirde regiooniga, et selgitada, kas RMK-l on kavas endal sellelt langilt raidmeid varuda, kui ei ole, saab sõlmida lepingu. Konkreetne hind sõltub nii saadavast materjalist kui ala suurusest hektarites.

RMK kodulehel avaldatud info kohaselt on riigimetsast raidmete varumise hind 6,5 ja kännupakkude hind 8 eurot tihumeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Vastavalt ostja soovile fikseeritakse müügilepingus eraldi mahu ja hinnaga nii raidmed kui kännupakud.

“Lääne-Virumaal on selle võimaluse vastu üsna vähe huvi tuntud,” nentis metsaülem, “tegelikult ei ole talv kännupakkude varumiseks ka sobiv aeg, kuna need on ju lume all.”

Metsaülema sõnul saab tõsise huvi korral ise metskonnast lageraielankide kohta uurida ning võimalik, et mingeid variante on pakkuda. Samas arvas metsaülem, et raidmete ja kännupakkude varumine on mõistlik kodu lähedalt, kaugele sõites ei tasu see majanduslikult ära ning võib kujuneda kokkuvõttes sanitaarraie õiguse ostmisest kulukamaks.

“Tulenevalt ülestöötamishindade tõusust on inimestel võimalus kulusid pisut kokku hoida ja ise sanitaarraie õigust ostes metsa teha,” on selgitanud RMK juhatuse liige Tiit Timberg. Ka selleks tuleb ühendust võtta kohaliku metskonnaga ja müügivõimalused üle küsida. Metskonna töötaja täpsustab ostusoovi ja pakub välja võimaliku langi. Sobivuse korral valmistatakse ette ja sõlmitakse raieõiguse müügileping konkreetse langi ülestöötamiseks. Sõltuvalt puuliigist jääb raieõigust ostes varutava puidu hinnaks keskmiselt 9,8 eurot tihumeeter, millele lisandub käibemaks.

Eerik Väärtnõu sõnul on selle võimaluse vastu Lääne-Virumaal päris suur huvi ning tänavune talvgi on olnud metsa ülestöötamiseks soodne. Ühele inimesele müüakse kuni 50 tihumeetri küttepuude tegemise võimalus. Eesmärgiks on ikkagi see, et tehakse küttepuid endale, aga mitte nende edasimüümiseks.

RMK pakub võimalust tellida küttepuid ka 3meetriste nottidena, korraldades ühtlasi küttepuidu veo kliendile. Puud tuleb ostjal ise lõhkuda ja kuivatada.

10 tihumeetrit lehtpuuküttepuitu koos kohaletoomisega maksab 44,19 eurot tihumeeter, täiskoorma ehk 24tihumeetrise puidukoorma hind on 34,31 eurot tihumeeter. Okaspuu küttepuidu poolkoorem maksab 48,99 eurot ja täiskoorem 39,11 eurot tihumeetri kohta. Hinnad sisaldavad ka käibemaksu. Eelmise aastaga võrreldes langesid küttepuude hinnad keskmiselt 15 protsenti.

Peamiselt metsa kasvatamise, majandamise ja puidukaubandusega tegeleva OÜ Artiston juhatuse liige Raul Vahter ütles, et nemad kasvava metsa raieõigust ei müü, kuid küttematerjali saavad neilt nii ettevõtted kui eraisikud osta küll. Vahteri sõnul müüakse kolmemeetrist puud (nii leht- kui okaspuud) ning hind sõltub vahemaadest ehk kohaletoimetamise kaugusest. “Eeldame vähemalt 30 tihumeetri ehk autotäie korraga ostmist,” sõnas Raul Vahter.

“Muidugi on võimalik mitmel naabril küttepuude soetamine ühitada,” soovitas ta. Raul Vahter ei osanud peast hindu täpselt aastatagustega võrrelda, kuid arvas, et hinnatase on jäänud enam-vähem samaks.

Metsandusettevõtte juhatuse liikme sõnul on kõige aktiivsem küttepuude soetamise aeg ikkagi kevadsuvel. “Eelmised talved on ehk karastanud ka, aga üldiselt enamik inimesi varub endale küttematerjali talvehooajaks ikka piisavalt,” lausus Vahter. Ta lisas, et isegi kui talvel puid ostetakse, siis põhiliselt lõhutud halge. “Selliseid kogemusi on meil küll, et küttepuude müügiga tegelevad ettevõtted ostavad mõne koorma puid varuks, et need töödelda ja hädalistele edasi müüa,” lisas Raul Vahter.

Tasub teada

Ühele inimesele müüakse kuni 50 tihumeetri küttepuude tegemise võimalus

Raieõigust ostes on varutava puidu keskmiseks hinnaks 9,8 eurot tihumeeter

Riigimetsast raidmete varumise hind on 6,5 ja kännupakkude hind ­8 eurot tihumeetri kohta, pluss käibemaks

10 tihumeetrit lehtpuuküttepuitu koos kohaletoomisega maksab 44,19 eurot tihumeeter