Sonaadivormis lavateos “Võimalus” keskendub kohalolule

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Lavastus “Võimalus” kõlab kui visuaalne muusikateos.
Lavastus “Võimalus” kõlab kui visuaalne muusikateos. Foto: Reti Kokk

Kolmel maipäeval antakse teatripublikule võimalus vaadata “Võimalust” – sonaadivormis lavateost, kus ei jutustata lugu, vaid kõnelevad teemad, tempod ja rütmid. Harrastusteatris KaRakTer valminud “Võimaluse” autor, lavastaja ja kunstnik on Robin Täpp, kes laval loob lühikeste stseenide kaudu võimalusi mõttetööks, kaasates seitse näitlejat.

Robin Täpp rääkis, et lavastuse “Võimalus” aluseks pole näidend ega kusagilt haaratud taustalugu, vaid inspiratsiooni sai ta sonaadivormist. Kunda muusikakooli kitarri erialal lõpetanud mees küsis endalt, mis võiks saada, kui sonaadivorm tõsta lavastuse konteksti.

“Määravaks sai mõte, et kui muusikat kuulame, läheneme vabamalt. Teatrisaali tulles proovime püüda iga sõna ja aru saada, mida tegelane öelda tahtis. Muusikat kuulates me ju ei mõtle, mida viiulikäik tähendab, vaid laseme sel endale mõjuda ja otsustame, kas olla nukker või kuulda selles hoopis kevadet. Tahtsin teha lavastuse, mida saaks vastu võtta kui muusikat,” selgitas Täpp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles