Kunda Tsement 150 ⟩ Tsemendivabriku rajamine Kundasse

Vaade I vabrikule 1870. aastate lõpul, paremal pudelahjud, tsemendiveski ja sepikoda, vasakul tooraine ettevalmistamise osakond, keskel sild hoburaudteega ja tsemendiveski turbiini pais silla all. Foto: Kunda Tsemendimuuseum

Kui 11. märtsil tegime juttu Kunda sadama ja varasema tööstuspiirkonna kujunemisest ja arengust, siis tänases loos räägime Kunda tsemendivabriku rajamisest ning sealsest varasemast tootmiskorraldusest ja -protsessist.

Esimene portlandtsemendi vabrik Vene impeeriumis asutati 1856. aastal Poolas Grodziecis, teise rajas 1866. aastal Riia lähedale Bolderājasse ärimees Carl Christoph Schmidti kutsel keemik Victor Christoph Lieven.

1864. aastal külastas Eestimaa Põllumajandusliku Seltsi president Bernhard von Uexküll Saksamaa tsemendivabrikuid. Nähtu mõjul pidas ta 5. septembril seltsi koosolekul ettekande tsemendi kasulikkusest ning tegi ettepaneku määrata preemia tsemendi tootmiseks sobivate merglilademete avastamise eest. Preemiat siiski välja ei pandud, sest Kunda mõisa omanik John Carl Girard de Soucanton teatas, et on oma mõisa territooriumilt sobilikud toorained – sinisavi ja mergel – juba leidnud. Ta lubas püstitada katseahju ja siis seltsile tulemustest teada anda. 1869. aastal kutsus ta Kundasse keemik V. C. Lieveni, kes leidis, et tsemendivabriku rajamine sinna on perspektiivikas, ja asus rajatavat ettevõtet juhatama. Tema arvamust kinnitasid ka 1871. aastal toodetud tsemendi katsepartii keemilised analüüsid. Samuti olid Kundas soodsad transpordiolud: sadam oli vaid mõne kilomeetri kaugusel ning rajatav Balti raudteegi lähedal.