Tulekahjud on sagenenud

Jaak Janno. Foto: Marianne Loorents

Lähiminevikus on meie maakonnas toimunud kolm märkimisväärset tulekahju, millest kaks olid väga traagilise lõpuga. Kahes tulekahjus hukkusid inimesed, kes elasid oma kodus. Kolmas tulekahju puhkes hoones, mis ei olnud kasutuses. Niisuguste hoonetega on maakonnas viimasel ajal siiski üpris vähe probleeme olnud.

7. mail inimelu nõudnud Paasvere tulekahju puhul paneb imestama asjaolu, et teade tuli häirekeskusele nii hilja, et kui esimene päästemeeskond kohale jõudis, oli maja üleni tuld täis ja katus juba sisse kukkunud. Selliseid tulekahjusid näevad päästjad reeglina öösel, kuid seekord toimus põleng päise päeva ajal ja maantee ääres. Kahjuks peame kõnealuse sündmuse näitel tõdema, et meie inimesed ei märka. Igaühel on tänapäeval telefon kaasas, aga jääb arusaamatuks, miks õnnetustest ei teavitata.

Teiseks probleemiks on oskamatus nimetada tulekahju asukohta. Inimene, kes häirekeskusesse helistas, ei osanud selgitada, kus täpselt põleb, kuna oli seal kandis võõras ja piirkonda ei tundnud. Seepärast on oluline püstitada sissesõidutee juurde talu või kinnistu nimesilt. Paasvere tulekahju puhul õnneks päästeautode kohale jõudmine ei viibinud, kuigi täpse asukoha välja selgitamisega oli segadust palju.