Lohetätoveeringuga Hamlet

Kaili Õunapuu-Seidelberg.

FOTO: Arvet Mägi

Lugejate lemmikud on hoopis Shakespeare, Raud ja Tammsaare, Cartland ja Roberts ei mahu isegi esikümnesse, näitavad Lääne-Virumaa keskraamatukogu 2011. aasta laenutustabelid.


Täiskasvanud lugejate ilukirjanduse laenutustabelit juhivad William Shakespeare’i “Hamlet”, Mihkel Raua “Sinine on sinu taevas” ja A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimene osa, järgnevad Sofi Oksaneni “Puhastus”, Mihkel Raua “Musta pori näkku” ja Stieg Larssoni “Millenniumi” sarja raamatud “Lohetätoveeringuga tüdruk” ja “Tüdruk, kes mängis tulega”.

Kui võtta arvestuse aluseks laenutatavus ühe eksemplari kohta, on esikohal Avo Kulli “Haigla”, mille 109 laenutust annab iga eksemplari kohta neljast 27 laenutust. Ilukirjanduse üldtabelis paikneb teos 9. kohal. “Avo Kulli teos võitis Tänapäeva romaanivõistlusel auhinna, nii et tegu on auhinnatud raamatuga,” ütles Lääne-Virumaa keskraamatukogu teenindusjuht Kaili Õunapuu-Seidelberg.

“Haigla” kannul on Kristina Šmiguni elulooraamat ning “Minu ...”sarja teosed “Minu London” ja “Minu Kolumbia” ning Mihkel Raua “Sinine on sinu taevas”.

Kui tabelisse lisada ka laste laenutatud raamatud, tõusevad Hamleti järel lugejate lemmikkangelasteks Nublu, Sööbik ja Pisik, alles siis tulevad Mihkel Raua karmid tüübid ja Vargamäe kanged mehed. Eesti autorite edetabelis on tugevasti esindatud “Minu ...” sari, milles ilmunud raamatutest on muist jõudnud saada kohustuslikuks kirjanduseks. Stieg Larssoni 2009. aastal ilmunud “Millenniumi” triloogia populaarsus on järsult tõusnud filmide toel. Jätkuvalt on populaarsed elulooraamatud. Ka Varraku ajaviiteromaane loetakse usinalt.

“Edetabeliraamatud tulevad ja lähevad – mis on mingi preemia võitnud, millest on rohkem räägitud, aga meie klassikat, näiteks “Tõde ja õigust”, ei laenuta üksnes õpilased, kellele see on kohustuslik, seda loevad ka teised. “Hamletit” loevad küll pigem õpilased,” rääkis teenindusjuht.

Kaili Õunapuu-Seidelbergi sõnul on erinevates lugejagruppides pilt erinev. Põhikooli lõpuni juhivad laste lugemise edetabeleid kohustuslikud teosed, kuid sekka satub ka muid raamatuid. Pensionäride seas loetakse rohkem Erik Tohvrit ja Ira Lemberit ning üldse on suur osa eesti autoritel. “Natuke elulugusid, natuke ajalugu, Aarne Biin ja Hannes Võrno, kes on otseselt Rakverega seotud. Kriminaalromaane pensionärid ei loe,” märkis teenindusjuht. Nende laenutuste teisest kümnest leiab ka ainsa tabelitesse jõudnud Barbara Cartlandi teose.

Liigikirjanduses ehk temaatilise jaotuse alusel on populaarsemad psühholoogiaraamatud, eneseabiõpikud ja esoteerika. “Järelikult on seda vaja – ajad on jätkuvalt rasked,” kommenteeris Õunapuu-Seidelberg. Loodusteadustes lähevad laenutused selgelt kaheks: üks pool on õppeetööks vajalik kirjandus ning teine huvikirjandus, kus juhtpositsioonil Aleksei Turovski raamatud.

Väga laenutatavad on ahjude-pliitide-kaminate tegemiseõpetused. Kunsti, muusika ja spordi vallas moodustub edetabel puhtalt elulooraamatutest.

Üheksandas liigis, mille alla kuulub ajalugu, on esikümnes kolm Odette Kirsi raamatut. “Nii hea meel oli leida, et neile on nii palju laenutusi,” rõõmustas teenindusjuht.

Perioodika laenutamine läheb järsult ülesmäge. Ajakirjade laenutuste üldtabelit juhivad Tom & Jerry, Miki Hiir ja Burda ning kestab huvi käsitööajakirjade vastu.

Kuuendal kohal tabelis on ajakiri Akadeemia, kuid Õunapuu-Seidelbergi sõnul otsitakse sealt enamasti konkreetset artiklit, mis õppetöös vajalik, niisama lugemiseks laenutatakse seda harva.

“Lasteajakirjadel on meil rohkem eksemplare ning need saavad ka ruttu loetud,” selgitas ta juhtpositsioonil troonivaid koomiksiväljaandeid. “Kultuuriajakirjadel on oma kindlad lugejad, neid ei võeta niisama ajaviiteks,” lisas ta.

Kui raamatule tekib järjekord, lühendab raamatukogu laenutusaega kahele nädalale. Sellest hoolimata on Vahur Kersna elulooraamatu “7 x 7” järjekorras üle saja inimese ja löödud on Mihkel Raua “Musta pori näkku” ootajaterekord. Raua raamatu asjus tõid toona leevendust autori kingitud eksemplarid, ja huvi teose vastu pole kahanenud tänini. “Kõik üheksa eksemplari on praegu väljas,” kinnitas Õunapuu-Seidelberg.

“Üldistatult võib öelda, et eesti autorite raamat on ikkagi kõige loetavam. Ajaviitekirjandus pole valdav, sellel on oma lugejaskond. See aeg, kus Cartlandi neelati, on läbi,” kinnitas Kaili Õunapuu-Seidelberg. Teenindusjuhi sõnul pole ka laenutused nii ilukirjanduse poole kaldu nagu tabelitest ilmneb. “Teine pool, erialakirjandus, on täiesti olemas, aga seal on erilisemad huvid ja päringud ning laenutused jaotuvad ühtlaselt teavikute peale laiali ja midagi ei eristu nii selgelt,” sõnas ta.

Lääne-Virumaa keskraamatukogus, kus vanima lugeja sünniaasta on 1923 ja noorima 2008 ehk vanusevahe 85 aastat, registreeriti mullu 244 470 kojulaenutust.

Tagasi üles