Kolmeteist aastat tagasi läks Kalle Piirioja oma õele külla. Õetütar ütles: “Mine, Kalle, kaalu peale. Palju oled?” – “Mis ma ikka olen, 105–106 kilo ehk!” Astus julgelt kaalule ja ... 148. “Ütlesin, et ei saa olla, see kaal valetab,” meenutas Kalle ja lisas, et paar päeva hiljem leidis salaja uue kaalumisvõimaluse. Aga number oli siiski sama. 148 kilogrammi.
Sellesse ajajärku jäi pöördepunktiks saanud valdadevaheline võistlus Türil – Kalle oli aastaid köieveopundis Väike-Maarjat esindamas. Sel korral oli aga “hirmus tõmbamine”, sest üle Eesti oli tulnud palju valdu kohale. Pool tundi järjest tuli kogu jõud ja võhm välja panna ning siis Kalle ühtäkki tundis, et pilt läheb taskusse. Silme ees läks täitsa mustaks, kuni nuuskpiiritus tõi pildi tagasi. Siis küsis Kalle jõumeeste käest: peab vist midagi tegema hakkama? “Hakka hantleid tõstma ja kõndima,” kõlas soovitus.