Vaade: iga lumehelves on ainulaadne

Piret Saul-Gorodilov. Foto: Ain Liiva

Maailmas leidub töid ja tegemisi, millele saab ühel hetkel punkti panna – see on nüüd tehtud, valmis ja võtame aga järgmise asja ette. Enamik tegemisi nii lihtsalt ei lõppe, tolm koguneb alati riiulitele, muru kasvab jälle pikaks ja lapsed vajavad alati kaitset.

Soov oma järglasi kaitsta on ilmselgelt üks ürgsemaid instinkte. Lapsi hoiti nälja, külma ja kiskjate eest. Praegu on need mured õnneks muutunud teisejärguliseks, mis ei tähenda, et laste elu on turvaline. Lihtsalt ohud on hoopis teistsugused, kohati varjatud ja väga raskelt adutavad.

Eilne lastekaitsepäev näitas, kui palju tahetakse järelkasvule rõõmu ja õnnelikke hetki pakkuda. Korraldati lõbusaid mänge, puhuti õhupalle ja näidati vahvaid lavastusi. Porkuni koolis oli lõbus päev seotud ka tõeliselt lastekaitseliste töötubadega. Nimelt räägiti ohutusest nii vees kui ka maal.