Kommentaar: mis seisab kiire majanduskasvu taga?

Foto: Arvo Meeks

Eesti majandus tervikuna kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 5,4 protsenti. Selle tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada majanduslangust aasta tagasi. Tegevusalade lõikes on majanduse taastumine endiselt ebaühtlane. Valitsussektor on kriisis täitnud majandust stabiliseerivat rolli.

Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on Euroopa Liidu riikide võrdluses suhteliselt vähesed äritegevuse ja liikumise piirangud, majanduse hea kohandumisvõime ja valitsussektori stabiliseeriv tegevus, eriti tervishoiusektori kaudu. Erasektori tegevusaladel on areng olnud aga ebaühtlane. Konjunktuuriindikaatorid näitavad kiiret kindlustunde paranemist tööstuses ja ehituses, samas kui tarbijad on küsitluste põhjal endiselt ettevaatlikud.

Välisturismi seiskumise tõttu aasta tagasi on endiselt depressiivses seisus kõik turiste teenindavad tegevusalad. Kuna nende osakaal majanduses on väike (majutus-toitlustus moodustas 2019. aastal SKP-st alla 2 protsendi), ei mõjuta see koondnumbreid väga. Kui majanduses tervikuna oli palgafond esimeses kvartalis eelmise aasta alguse tasemel, siis majutuses-toitlustuses oli see pea 30 protsenti väiksem. Majutus-toitlustus on koos kunsti ja meelelahutusega üks väheseid tegevusalasid, kus palgatulu langus aasta algul eelmise aasta keskmisega võrreldes süvenes.