Sosnovski karuputk on kaval vaenlane, kes visalt alistub

Õitsev Sosnovski karuputk. Küll on võimas ja kaunis, aga oi kui halb ja ohtlik. Foto: Keskkonnaamet

Võõrtaimed satuvad meil loodusesse kas põllukultuuri või ilutaimena. Umbes 55 aasta eest toodi samuti Eestisse karuputk ja praeguseks on sellest ohtlikust taimest saanud salakaval vaenlane. Liik levib jõudsalt ja tal puuduvad looduslikud konkurendid.

Algatuseks üks lugu. Noormehel oli soov koolivaheajal taskuraha teenida. Teadagi, pruudid ja nooruse naudingud nõuavad kulutusi. Trimmerdamine tundus lihtne ja kontimööda töö. Värske õhk, päikest saab ka, ja ega ise pea muru närima. Trimmer teeb tööd ja jõhv lõikab rohelist. Pritsib küll nii, et pärast on niitja üleni rohelise pudruga koos. Tühja sellest, vett ja seepi leidub. Aga siis möödub mõni tund ja hakkab midagi kummalist juhtuma: nahk hakkab sügelema, väga hullusti sügelema, valusalt lausa, tekivad verivillid. Kogu keha valutab, nagu oleks mürgistuse saanud. Sel suvel jäävad lõhkenud villidest ihule armid ja pruudid paraku sebimata. Umbes nii kõlas üks lugu, kus kurjajuureks oli karuputk.

Teises loos tegi autoretkel olev pere metsapeatuse ja leidis parema puudumisel laste pepude pühkimiseks ilusa laia lehega taime. Lõpp mõelge ise juurde.